Eestlaste rahvaarvu lugu ja argised riskid

Imelises Teaduse septembrikuises saates on kaks intervjuud. Esimeses neist on külaliseks äsja Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud haridusteadlane Kadi Luht-Kallas, kelle töö käsitleb seda, kuidas erinevat tüüpi inimesed igapäevaselt riskiolukordades käituvad ning kui hästi või halvasti nad riske märgata ja neid maandada oskavad. Mõeldud on siin selliseid olukordi, mis on esmapilgul rutiinsed ja mille puhul nende ohtlikkus üldse väljagi ei pruugi paista - näiteks argine liiklus. 
Teises intervjuus teeme juttu Mark Gortfelderiga Tallinna ülikoolist, kes on oma väitekirjas lahanud seda, kuidas ja miks muutus Eestis 19. sajandi teisel poolel sündinud naiste sünnituskäitumine selliselt, et meil hakkas olema peredes pigem kaks kui kaheksa last, ning miks ei toimunud meil siin sarnast rahvastikuplahvatust nagu paljudes teistes riikides. Teisisõnu - miks meie rahvaarv on just selline, nagu see on. 
Lisaks heidame pilgu peale Imelise Teaduse ajakirja oktoobrinumbrile, mis on väljas selle nädala teisest poolest. 
Saatejuht on Imelise Teaduse toimetaja Madis Aesma.   

Foto: Svetlana Aleksejeva/Scanpix