Eesti kulutab peagi 2 miljardit eurot aastas, et parandada kaitsevõimet. Kuid sõdima ei hakka mitte eurod, vaid relvad. Ning nende kättesaamine ei pruugi olla lihtne ka siis, kui raha on olemas.
"Sa pead valima, kellega sa asju ajada," rõhutas "Äripäeva arvamusliidri" saates kaitsetööstusettevõtte Vegvisir juht Ingvar Pärnamäe. Kümnendi eest ka kaitseministeeriumi asekantsleri ametit pidanud Pärnamäe sõnul ajab Eesti tihti taga abstraktset konkurentsi, kuid relvaturg nõnda ei toimi.
"Iga hankeprotsess on igal juhul poliitiline. See on steitment: selle riigiga näeme pikaajalist koostööd.“
Üks neist riikidest, kellega Eesti on koos töötanud, on Lõuna-Korea, mis on tootnud meile liikursuurtükke K9. Korealased võiksid olla eestlastele eeskujuks ka palju laiemalt.
"Korea on rinde lähedal pingeseisundis. Nende jaoks on olnud kogu aeg selge, et oma kaitsetööstust tuleb arendada. Mis pole võib-olla nii selge olnud siin Eestis. Arvati, et mis ikka juhtub, NATO kaitseb, lähme ostame riiulikaupa, saame odava hinnaga," selgitas Pärnamäe.
Intervjuus avas Pärnamäe, miks peab Eesti veelgi rohkem ka Soomelt õppima. Eriti et vältida olukorda, kus juba ostetud relvi võib olla raske hooldada või süsteemidele uut laskemoona hankida.
Intervjueeris Indrek Lepik.
Foto autor: Imago/Scanpix
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.