Alari Arro, kes on üks Inseneribüroo Arro & Agasild asutajatest rääkis, kuidas nad koroonaaja lõpus võtsid „igaks juhuks“ projekteerimisse ühe suure korterelamute projekti. „Arvasime, et kui suur see kahjum ikka olla saab, 20-30 000 võib-olla tuleb peale maksta,“ kirjeldas ta toonast arutluskäiku. Tegelikkuses kulus palju töötunde ning peale tuli maksta 150-160 000 eurot.
Arro ütleb, et pärast seda on nad muutunud palju paremaks, sest neil on väga hea asutusesisene statistika: ettevõte loeb igat töötundi ja teab täpselt, mida tehakse. Mõni aasta tagasi nad veel uskusid klienti, kes ütles, et tal on odavam hinnapakkumine, et keegi teine suudab selle töö oluliselt odavamalt teha. Täna usuvad nad ainult iseenda näitajaid. „Sellest on tulnud ka viimaste aastate kasumi tõus, et me teeme rumalaid otsuseid oluliselt vähem,“ ütles ta.
Ettevõte on projekteerinud terve rea uusi riigigümnaasiume ja ehituse uueks trendiks on puidu kasutamine. Inseneride jaoks tähendab see täiesti uue distsipliini selgeks õppimist. Arro tõi näiteks Sisekaitseakadeemia uue õppehoone Narvas, mida ta peab väga huvitavaks tööks ja mis oli arhitektuurses mõttes keerukas: lasketiir, kaheksarajaline bassein. „Basseini kohal on tavaliselt kerge katus, kuhu sajab ainult lund,“ rääkis ta. „Aga seal on basseini kohal kolmekorruseline liimpuidust hoone!“
Alari Arro räägib ka sellest, mis teda insenerina nõutuks teeb ning miks ta arvab, et majanduslangus tuleb kvaliteedile kasuks.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.