Eestis on üle 23 000 korteriühistu, millest pooltel pole sõlmitud kindlustusleping, mis ühistu hallatavale hoonele tekkinud kahjud hüvitaks, rääkis Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

- Eesti Kindlustusseltside Liit käivitas korteriühistute tuleohutuse parandamiseks projektirahastuse konkursi kogueelarvega 50 000 eurot. Foto: Veiko Tõkman
Ühelt poolt on korteriühistul suur vastutus majaelanike turvalisuse tagamisel: korrast ära elektrisüsteem, katkised korstnad, nõuetele mittevastavad kaminad ja küttekolded – kõik, mis võib ohustada inimelusid. Samas on ka kortermajade torude korrashoid korteriühistu vastutus. Vesi tekitab lühise, lühis tekitab tulekahju, osutas
Andres Piirsalu.
Ta lisas ka, et 2023. aastal toimus kindlustatud hoonetes üle 500 tulekahju, mille kogukahju oli üle 14 miljoni euro. Neist korteri tulekahjusid oli 212, mille keskmine kahjusumma oli 11 000 eurot. Korterelamu põlenguid oli 37.
Majanduslikult keerulisel ajal maksavad ettevõtted ära oma pangalaenu ja mujalt püütakse kokku hoida. “Kindlustus pole aga mugavusteenus, mille pealt kokku hoida. Võimalik kahju on palju suurem kui kindlustusmakse,” rääkis Piirsalu korteriühistute näitel.
Kuula saatest, millega saab
Eesti Kindlustusseltside Liidu projektirahastuse konkurss korteriühistuid tuleohutuse parandamiseks aidata ja mida tähendab korteriomanikule see, kui korteriühistul pole kindlustust, kuid kahju on juhtunud.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Paljud korterid on kindlustatud, kuid ühistute statistika näitab palju kurvemat numbrit
Korteriühistute tulekahju ennetuse kohta saab lugeda
siit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!