Isikuandmete kasutamises ei välista tänane nõusolek nõudeid tulevikus

Sünnitusmajade Fond on oma 25. sünnipäevaks planeerinud kampaania, mille reklaaminägu on päris-beebi. Armas algatus võib aga fondi juubelipäevaks tähendada kohtus käimist, kui reklaamibeebi täiskasvanuks saades oma vanemate praeguse otsusega rahul pole.

USAs kaevati 2021. aastal kohtusse bänd Nirvana. Kaebajaks oli Spencer Elden, kes on palja beebina kujutatud bändi 1991. aastal ilmunud albumi „Nevermind“ kaanel. Elden süüdistas bändi lastepornos ja juhtum pendeldab siiani erinevates kohtuastmetes.

Sünnitusmajade Fondi reklaamikampaanias on beebi sündsalt kaetud, mõlema vanema kirjalik nõusolek võetud ning ainsal kasutataval fotol paistavad vaid beebi pea ja üks käsi. Siiski ütleb andmekaitsejurist Reet Rattur, et tulevikus tekkida võivaid nõudeid ei saa välistada.

„Lapsevanematena me anname nõusoleku oma lapse piltide avaldamiseks ja avaldame neid ise ka näiteks sotsiaalmeedias, aga beebi kasvab suureks ja millised on siis tema tunded? Kahjunõuded võivad tulla,“ ütleb ta. Euroopas selliseid juhtumeid veel pole, ent näiteks Hispaanias trahviti reklaamikampaania läbiviijat, kes kasutas oma kampaanias noorpaari nõusolekuta pulmapilti.

Sünnitusmajade Fondi tegevjuht Laine Randjärv kinnitab, et heategevuskampaanias on emotsioonide saavutamine olulise kaaluga. „Beebi nõusolekut on keeruline küsida, kuid vanemate nõusolek meil loomulikult on ning kindlasti tuleb materjaliga delikaatselt ümber käia,“ ütleb ta.

Saates räägime ka, miks isikuandmete kasutamises ei maksa näha ainult kurja juurt, kuidas need aitavad tooteid ja teenuseid sobivamaks muuta ning kuidas Sünnitusmajade Fondi kampaania, kus isikuandmeid ei kasutatud, läbi kukkus. Reet Rattur annab ka nõu, millist minimaalset huvi võiks inimene tunda oma andmete kasutamiseks nõusolekut andes.

Saadet juhib Sigrid Kõiv.

Fotol Laine Randjärv ja Reet Rattur.
Foto: Äripäev