Viimase kolme valitsuse eesotsas on olnud Kaja Kallas. Tema ametist lahkumise eel arutame politoloogiga, milles õnnestuti ja mitte ja mida peaks kindlasti vältima järgmine peaminister Kristen Michal.
Politoloog Tõnis Leht ütleb, et Kallase lõputunnistuse hinne sisepoliitilise töö eest oleks 3, aga plussiga.
„Need ajad, kust ta on kahe esimese valitsusega läbi tulnud on olnud akuutse kriisi perioodid, näiteks koroonakriis ja Ukraina sõja puhkemine, energiakriis, hindade järsk tõus. Hinnet viib alla viimase valitsuse viimased pool aastat,“ sõnas Leht saates "Poliitikute töölaud".
Ta toob välja, et vaatamata riigieelarve kasvavale miinusele, pole praegune valitsus suutnud raskeid otsuseid langetada. „Fookus on läinud 2024.aasta lisaeelarve vastuvõtmisele, aga selle mahud on niivõrd pisikesed võrreldes päris väljakutsetega,“ nentis Leht.
Ta ütleb, et Kaja Kallase viimase poole aasta valitsust iseloomustab otsustamatus.
Rabedale sisepoliitikale vastukaaluks on Lehe teatel Kallas esinenud viievääriliselt välispoliitikas.
Saates räägime veel, miks ei suutnud Kallas enda esimeses kahes valitsuses tegeleda eelarve ja maksudega. Räägime Kaja Kallase mitmetest konfliktidest ja sellest, miks on valijatel Reformierakonna majanduspoliitikale kõrgemad ootused.
Majanduspoliitilistes küsimustes räägib kaasa ka Luminori okönomist Lenno Uusküla.
Saatejuht on Eget Velleste.
Pildil on Kaja Kallas, autor Liis Treimann.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.