Kuidas saavad kümned tuhanded Eesti lehmad sel aastal lüpstud?

Eestlane ei taha teha rasket maatööd, eriti piimafarmis. Töötu ei koli maale, sest pole elamispinda ja mis saab perest ja lastest – koolid ja lasteaiad jäävad üldjuhul farmidest kaugele. Logistika on kehv, autoga tööl käia on kulukas.
 
Nii on suurfarmides tööl olnud siiani võõrtöölised, kes oma tööd on hästi ja südamega teinud. Palga üle ei saa kurta, keskmine brutopalk jääb lüpsjal 1200 euro kanti, küündides kuni 1600 euroni. Maksudki laekuvad riigile kenasti. Miks siis valitsus ei luba võõrtöölisi riiki, seda maaettevõtjad ei mõista.
 
Saates „Kasvupinnas“ arutlevad kaks suurt piimatootjat, Vaklak OÜ juhatuse liige Margus Muld ja Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu juhatuse liige Raul Soodla, koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liikme Vahur Tõnissooga sektorit räsiva tööjõukriisi teemadel. Peagi võib olla olukord, kus piimafarmidest on puudu 400 lüpsjat ja kes siis lüpsavad ära need 21 000 lehma.

Saadet toetab Agroekspert.