Odavautode kestvustest laob Eesti ringrajasõidule laia vundamenti

Juba ports aastaid on Eesti ringrajasõidu kultuuri rikastanud üritus, mida võib lausa fenomeniks pidada. See kannab nime Mannergute Mõõduvõtt ning selle kaudu on saanud kiiresti sõidu kogemuse väga paljud autojuhid.

Lustlikul kestussõidul mõõdavad võistkonnad Audru ringrada odavate ja vähevõimsate autodega. Ametlikult pole tegu võidusõidu, vaid vanaldaste autode kestvustestiga. Ringiajale on seatud alampiir ja möödasõitu takistada ei tohi. See kõik lubab olla nõutava varustuse suhtes paindlik – näiteks turvapuur on üksnes soovituslik. Mis tähendab, et ringrajasõit tuleb kätte mootori(mitte)spordi mõistes olematu raha eest.

Mõnel etapil on olnud korraga rajal 60 autot. Tiimide keskmist suurust arvestades tähendab see, et nelja-, kuue- või kaheksatunnise ürituse käigus võib käia rajal ligi 250 pilooti. Ühelgi nö päris võidusõidusarjal pole midagi säärast ette näidata. Ning kui võiks arvata, et niisugune põristamine ei õpeta “õige” ringrajasõidu kohta suurt midagi, siis teadjad kinnitavad vastupidist.

“Niisugust mesilaste parve ei näe kusagil mujal,” märgib Eesti meister autode ringrajasõidus Kaspar Aruvee ja lisab, et “mannergutel” saab nn pundis sõitmise ja ümberringi toimuva jälgimise oskuse hästi käppa. Äripäeva raadio autosaate seekordne külaline kuulus pikka aega ise Mannergute Mõõduvõtu korraldajate hulka. Selle ürituse tähtsust Eesti ringrajasõidu kultuurile, aga ka liiklusohutuse paranemisse ei maksa tema juttu mööda alahinnata.

Saates tuleb juttu ka kollasest Žigulist, millega Aruvee üle 10 aasta autosporti harrastas. Teda intervjueerib Karl-Eduard Salumäe.

Foto: @tuulmaster / Mannergute Mõõduvõtt