Palk kui väärtustasu – õiglane tasu väärtuse eest, mida töötaja loob

Isegi kui ettevõttel on rikkalik motivatsioonipakett, ei pruugi see alati vastata iga töötaja ootustele ega sütitada nendes entusiasmi. Inimeste ootused töö sisule, tunnustamisele ja tasudele on muutunud ning igal juhil on oluline mõista, kuidas luua töökeskkond, mis on jätkuvalt motiveeriv.

Üks peamisi motivaatoreid, mis meid töö juures innustab, on kahtlemata kirg – kas ma teen seda, mida päriselt tahan, kas see teeb mind õnnelikuks ja paneb silma särama ja kas ma olen valmis tegema midagi natukene ekstra.

Saatest selgub, et kirega on siiski samad lood nagu stressiga – mõõdukalt kirge on igati soovituslik, ent tasub hoolikalt jälgida, et ei ületataks seda õhkõrna piiri, millest edasi võib kirega töötaja ennast kiiresti läbi põletada, tehes aina rohkem ja rohkem seda „ekstrat“, tehes seda tasu eest, mis näitab, et inimene ei väärtusta piisavalt iseennast ja oma panust.

Teine äärmus on, pigem vastupidi, väga kõrget karjääri teinud ja väga hästi teenivad töötajad/juhid, kelle kirg tuleb oma vaba aja, tervise või peresuhete arvelt ja kes tunnevad, et peavad alatasa kellelegi midagi tõestama, näitama, tasemel ja eeskujuks olema. Mida niisuguses olukorras teha?

Lisaks kirele ja rahale motiveerivad meid siiski ka paljud maisemad ja praktilisemad faktorid, alates paindlikkusest ja lõpetades tunnustamise või arenguvõimalustega.

Juulikuises „Töös ja palgas“ on saatejuht Helen Rootsil külas Happy Workplace’i partner ja tööõnne insener Kaidi Nigulas ning juttu tuleb tööõnnest, täpsemalt sellest, mis meid tööd tegema motiveerib.

Uurime, kui oluline on töö juures palk, kui rahul inimesed üldiselt oma palgaga on ja mis hetkedel hakatakse palganumbrit kriitilisema pilguga vaatama. Samuti vaatame üle meie n-ö TOP-motivaatorid, uurime, kas need erinevad põlvkonniti, ja vaatame mitmele neist ka sisse.

Fotol Kaidi Nigulas ja Helen Roots.
Foto autor: Mai Kroonmäe.