Kauaaegse liitlaste langemine Süürias mõjutab otseselt ka Venemaa positsiooni maailmas.
Olgugi et Bashar al-Assad on kihutatud Moskvasse ja Süüria justkui vaba riik, ei saa see enam kunagi ühtseks riigiks, ütles "Äripäeva arvamusliidri" saates majandusekspert ja geopoliitika asjatundja Raivo Vare.
"Juhtub see, mida ütlesin juba 2015. aastal: Süüria ei ole ühtne riik ja selleks enam kunagi ei saa," selgitas Vare.
Tol aastal sekkus Venemaa Süüria kodusõtta, et päästa Assadi režiim mässuliste pealetungi eest. Nüüd, üheksa aastat hiljem on Damaskus siiski langenud ja Süüria eri piirkonnis on võimul eri motivatsioonide-ambitsioonidega rühmitused.
Kui Moskval olid Assadiga soojad suhted ja tänu sellele ka riigis nii õhuväe- kui ka mereväebaas, siis selle privileegi jätkumine on enam kui kahtluse all.
"Venelased on ju jõhkralt tapnud," rõhutas Vare, viidates eeskätt Aleppo vaippommitamisele. Samas sõltub tema hinnangul Tartusi ja Hmeimimi baasi saatus kõige rohkem Türgist, kes on selgelt olulisim otsustaja kogu konfliktis.
"Venelaste prestiižile on see kahtlemata väga tõsine tagasilöök," ütles aga Vare, kelle sõnul sai Süürias toimunuga ka kõigile teistele Kremli klientidele selgeks, et Venemaa kalkuleerib üksnes jõu järgi. "Kui jõudu on, siis teeb. Kui pole, jätab sinnapaika nii, et silm ka ei pilgu."
Saates tuli põhjalikult juttu Lähis-Ida geopoliitilisest pildist, ka Iisraelist ja Iraanist ning samuti sellest, mida tähendab see kõik tuleviku mõttes Venemaale.
Intervjueeris Indrek Lepik.
Fotol: Putin ja Assad. Foto autor: Reuters/Scanpix
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.