Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi projektidirektori Raul Pranki kinnitusel näeb riigiettevõte nõndanimetatud targa hoone lahendustel suurt kasu, kuid praktika käigus on selgeks saanud ka see, et nende teostus võib sageli olla kehv ning tekitada hulga probleeme.
Ta tõi välja, et eriti vastutusrikaste hoonete nagu näiteks päästekomando maja puhul peavad süsteemid laitmatult toimima, sest kui näiteks automaatikaga värav väljakutsele tõttava tuletõrjeauto ees ei avane, võib see halvimal juhul minna maksma elu.
Teostuse hädad algavad Pranki juttu mööda sellest, et projektiga tegeleb hulk erinevaid ettevõtteid ja töövõtjaid, kes vastutavad eri töölõikude eest ega astu ühte jalga. Pädevaid asjatundjaid on samuti puudu.
RKAS on paigaldanud ehitatud või rekonstrueeritud hoonetele automaatikat viimased kümme aastat. Paar aastat tagasi hakati enne tööde vastu võtmist süsteeme kompleksselt kontrollima. See on tähendanud arvestatavat lisatööd, kuid välja on tulnud väga palju vigu, millest mõni oli lausa eluohtlik.
Raul Pranki usutles Karl-Eduard Salumäe.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.