Jäänud vaid viimane lõige: Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust lõplikult tuleva aasta alguses

Käesoleval nädalal sai asi ametlikuks: Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust lõplikult järgmise aasta veebruaris.

Sellega seotud elektri sagedusreservide hange, mille tingimustega pole kõik turuosalised sugugi rahul, lahendab ka pikemaajalisi probleeme elektrivõrgu stabiilsusega, selgitab saates Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.

Elering kuulutas välja riigihanke kuni 500 megavati tootmis- ja salvestusvõimsuste hankimiseks turult, mis on ettevõtte sõnul vajalikud elektrisüsteemi sageduse iseseisvaks juhtimiseks järgneva perioodi jooksul kuni 2030. aastani.

Sapp selgitab saates, mis ei piisa elektrivõrgu sageduse hoidmiseks valminud kolmest sünkroonkompensaatorist, samuti sellest, miks on konkreetsetes hanketingimustes nõutud, et pakkuja peab elektrivõimsust pakkuma kuni 24 tunni jooksul.

"Hange on oma olemuselt tehnoloogianeutraalne," kinnitab Sapp ning tunnistab samas, et näevad Eesti Energiat tulevase Narva gaasijaamaga hankes osalemas. "Hanget ei disainitud konkreetselt Eesti Energia ega ka ühegi teise turuosaleja jaoks," rõhutab ta üle.

Taastuvenergia tootja Sunly Eesti maajuht Klaus Pilar märgib aga kommentaaris, et nende esialgsel hinnangu on välja kuulutatud hange liiga otseselt suunatud vaid ühele tehnoloogiale.

"Meile jääb praegu mulje, et Elering püüab lahendada mitut probleemi korraga," ütleb Pilar ja märgib et kui võtta kitsalt sagedusreservid ja nende vajadus, on tegemist lühiajalise probleemi lahendusega tunnises vaates. "See hange on aga kõik üles ehitatud sellises suunises, et seda peaks pakkuma gaasijaam".

Saates rääkisime veel desünkroniseerimise korraldusest ning selle kogumaksumusest, selgitades ka muuhulgas kui suur osa Eesti 300 miljonist makstakse kinni Eesti turuosaliste poolt.

Fotol Erkki Sapp energiakonverentsil esinemas 2017. aastal, foto autor Eiko Kink.