Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast sai hea auto mõõdupuu

Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.

Volkswagen oli 70ndate alguseks parajas kahvlis. Rahvaauto margile aluse pannud Põrnika globaalne menu oli teinud sellest Lääne-Saksa majandusime sümboli, kuid nüüd võis Volkswageni kogu Põrnika tehnikal põhinevat mudelivalikut täiesti iganenuks pidada ning ettevõte kaotas raha. Ühtpidi oli selge, et õhkjahutuse ja tagaasetusega lamamootorite kasutamine on ajast ja arust, ent senimaani oligi Volkswagen ainult selliseid autosid valmistanud. Niisugune tehniline lahendus oli osa firma identiteedist.

Seda tähelepanuväärsem on, et juba sama kümnendi keskpaigaks oli Volkswageni palett turu kaasaegsemaid, sest see koosnes mitmest modernse konstruktsiooniga – see tähendab põikiasetusega rida-tüüpi eesmootori ja esirattaveoga – mudelist. Põrnika välja vahetanud Golf ei olnud esimene moodsa malliga Volkswagen, küll aga ülekaalukalt populaarseim.

Praeguseks on 8. põlvkonnani jõudnud Volkswagen Golfi tehtud kaheksas eri riigis kokku üle 37 miljoni eksemplari. See on ajaloo enimtoodetud Euroopa auto ning üks levinumaid autosid üldse.

Äripäeva raadio autoteemalise saatesarja „Autojutud“ saates arutleb saatejuht Karl-Eduard Salumäe koos autoajakirjaniku Tõnu Korroliga selle üle, mis on olnud Golfi edu võtmeteks. Ühe järeldusena kõlab, et Golf on olnud pikka aega hea auto mõõdupuuks ja suutnud nii mõnigi kord kallimadki neljarattalised üle sõita. Praeguse põlve Golfi ei pea saates osalejad aga sugugi kõige säravamaks.

Fotol on Volkswagen Golfi kaheksa põlvkonda (autor: tootja)