Ligi 3 miljardi kroonine saladus

Ükski Sylvesteri endistest tippjuhtidest ja suurematest aktsionäridest pole kunagi mitte mingeid ajakirjanduse väljapakutud numbreid kinnitanud ega ümber lükanud.

Äripäev väidab, et tehingu kogumaht oli veidi alla 2,77 miljardi krooni ehk 177 miljonit eurot. See number põhineb Sylvesteri kunagiste aktsionäride investeerimisfirmade majandusaasta aruannete avalikel andmetel ja faktil, et kaks kolmandikku müügirahast laekus 2003. aasta veebruaris ja viimane kolmandik 2005. aasta märtsis.

Kunagine Sylvesteri finantsdirektor Kuno Liblik ütleb kohtumisel sissejuhatuseks, et räägib Sylvesteri aktsionäride ja Stora Enso Timber OY vahel sõlmitud konfidentsiaalsest lepingust vaid nii palju, kui saab ja võib. „Leppisime Stora Ensoga läbirääkimiste käigus kokku põhimõttelise suurusjärgu ja selle suurusjärgu pealt teostus esimene etapp (66 protsendi aktsiate müük – toim),“ selgitab Liblik. „Teise etapi hind kujunes vastavalt valemile, selleks oli igavesti pikk formular. Teise etapiga seoses oli Stora Ensoga kokku lepitud investeeringute kava, mille me pidime viima ellu. Mitmed Sylvesteri projektid olid ju alles tegemisel, näiteks liimpuidu- ja talatööstused. Leping sätestas, et kui investeeringud õnnestuvad, on meil võimalik teise etapi eest paremat hinda saada. Tuleb tunnistada, et osa plaanitud investeeringuist õnnestus ja osa mitte.“

Paberid räägivad

Stora Enso Timber OY ja ASi Sylvester 97 aktsionäri sõlmisid 19. detsembril 2002 ostu-müügilepingu, mille kohaselt ostis Stora Enso kõik Sylvesteri metsavarumisfirmad ja 66 protsendi suuruse osaluse Sylvesteri puidutööstusest. Sylvesteri 97 omanikule kuulus kokku 10 555 564 aktsiat.

Äriregistris on Sylvesteri dokumentide hulgas Sylvesteri aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokoll. Koosolek toimus kaks kuud pärast aktsionäride ringi laiendamist ehk 30. septembril 2002 Imaveres. Protokolli kohaselt osales erakorralisel koosolekul 43 Sylvesteri aktsionäri. Seega on nende häälte ehk aktsiate arv avaliku dokumendina olemas.

Esimeses etapis müüdi 66 protsenti Sylvesteri aktsiapakist ehk 6 966 672 aktsiat. Esimeses etapis müüdud aktsiatel ehk kahel kolmandikul aktsiatest oli fikseeritud hind – 273,34 krooni aktsia eest. Seega oli esimese etapi kogumaht 1,9 miljardit krooni ehk 121,7 miljonit eurot.

Miks me oleme esimese etapi aktsia hinnas nii kindlad? Kõigepealt, sellist hinda on mainitud ekssylvesterlaste tulumaksuvaidluses, näiteks on riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2009. aasta avalikus kohtuotsuses kirjas, et „füüsiliste isikute kontrolli all olevad äriühingud võõrandasid AS Sylvester aktsiad Stora Ensole hinnaga 273,34 krooni aktsia eest“.

See number tuleb välja ka ligi paarikümne Sylvesteri endise aktsionäri investeerimisfirma 2003. aasta majandusaruandest.

Muljetavaldavad miljonid

Teises etapis müüdud aktsia hinda ei ole kusagil täpselt fikseeritud, selle välja selgitamiseks tuli vaadata Sylvesteri endiste omanike investeerimisfirmade 2005. aasta majandusaruandeid. Ehkki aruannetes avaldatud summad ei ole lahti kirjutatud detailselt, võib vähemalt kümnekonna firma puhul väita, et 2005. aastal müüdi 34 protsenti Sylvesteri aktsiatest hinnaga 241 krooni ühe aktsia eest (summa kõikus 10 firma puhul vahemikus 241,04-241,15 krooni).

Näiteks Näpi saeveski endise juhi Jaano Haidla investeerimisfirma OÜ Trapets JH majandusaasta aruandes on kirjas, et firma müüs 2005. aastal ära viimased „AS Sylvester aktsiad (9879 tk) summas 152 251,28 EUR“. Lihtne tehe näitab, et ühe aktsia hinnaks tuli 15,41 eurot ehk 241,1 krooni.

Samasuguse aktsiahinna saame, kui teha vastav jagamistehe andmetega, mis on must-valgel kirjas mitme teise Sylvesteri endise aktsionäri investeerimisfirma 2005. aasta majandusaruandes. See ei saa olla kokkusattumus! Seetõttu, võttes aluseks, et 34 protsenti Sylvesteri aktsiatest (3 588 892 tk) müüdi hinnaga 241 krooni ühe aktsia eest, kujunes teise etapi kogumahuks 864,9 miljonit krooni ehk 55,3 miljonit eurot.

30. septembril 2002. aastal Imaveres toimunud Sylvesteri erakorralise üldkoosoleku protokollist on näha, et Sylvesteri kolmel alustalal – Mati Pollil, Kaido Jõelehel ja Urmas Nimmerfeldtil oli 1 856 293 häält (koosolekul ei osalenud neljas mees, Peeter Mänd, ent tema osalus Sylvesteris oli sama suur). Need neli meest teenisid igaüks aktsiate müügist 486,99 miljonit krooni ehk 31,12 miljonit eurot.

Protokolli kohaselt oli osalejatest kõige väiksem häälte arv, 456 häält ühel kunagise metsavarumisfirma asejuhatajal. Tema sai Sylvesteri aktsiate eest natuke alla 120 000 krooni. Et teenida vähemalt üks miljon krooni, pidi inimesel olema vähemalt 3812 Sylvesteri aktsiat.

Vahelepõikena. Pärast Sylvesteri müüki oli Mati Polli investeerimisfirmal Tristafan ka aukartustäratav investeerimisportfell, mille väärtus oli 2003. aasta lõpus 17,1 miljonit eurot. Kusjuures kõige suurema osakaaluga selles portfellis olid just Stora Enso OY aktsiad, mille alla oli Polli paigutanud 5,767 miljonit eurot. Lisaks oli ta aga ostnud ka teiste tuntud firmade aktsiaid, nt Nokia, McDonalds, Pfizer, Canon.

Leping seadis piirangud

Mitu endist Sylvesteri aktsionäri on kinnitanud, et Stora Enso Timberiga sõlmitud mahukas lepingus oli muu hulgas klausel, mille kohaselt ei tohtinud eksaktsionärid teatud aja jooksul tegeleda okaspuu saagimisega. „Siia regiooni ehk lähi-Baltikumi ei tohtinud okaspuu saeveskit rajada,“ ütleb omaaegse metsavarumisfirma ASi Karo Mets direktor ja praegune ASi KaroTrans juht Meelis Lippe. Aga mitmeks aastaks piirang kehtestati, ta enam täpselt ei mäleta. Igal juhul nüüdseks on piiranguaeg ammu möödas.

Sylvesteri endine arendusjuht, praegu OÜ Combimill Sakala tegevjuht Margus Kohava mäletab täpsemalt. „Lepingus oli piiranguna märgitud kaks tingimust ehk et kas kaks aastat pärast osalusest loobumist või kaks aastat pärast töölt lahkumist,“ selgitab Kohava. „Seega neile, kes ei jätkanud töötamist Stora Enso süsteemis, kehtis piirang pärast viimaste aktsiate müümist veel kaks aastat. Ja neile, kes jätkasid Stora Enso süsteemis töötamist, kehtis kaheaastane piirang pärast Storast töölt lahkumist.“

Konkurentsipiirangule kui olulisele klauslile juhtis omal ajal tähelepanu ka Eesti konkurentsiamet, kui andis 17. jaanuaril 2003. aastal Stora Enso Timber OY ja ASi Stora Enso Mets/ASi Sylvester koondumisele heakskiidu. Avalikustatud otsuses oli konkurentsiamet seisukohal, et konkurentsipiirang (lepingu konfidentsiaalsuse tõttu amet ei maini, milles piirang täpselt seisnes) on „koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalik, kuna sellega tagatakse omandatavate varade väärtuse säilimine nende üleminekul müüjatelt ostjatele“.

Kuidas kujunes ASi Sylvester müügitehingu hind

Sylvesteri aktsionäridele kuulus kokku 10 555 564 aktsiat.Esimeses etapis (2003. aasta veebruar) müüdi 66 protsenti aktsiatest ehk 6 966 672 aktsiat.Teises etapis (2005. aasta märtsis) müüdi 34 protsenti aktsiatest ehk 3 588 892 aktsiat.Esimeses etapis müüdi aktsiad hinnaga 273,34 krooni ehk 17,47 eurot aktsia eest.Teises etapis müüdi aktsiad hinnaga 241 krooni ehk 15,4 eurot aktsia eest.Esimese etapi maht oli: 6 966 672 x 273,34 = 1 904 270 125 krooni ehk 121 705 043 eurot.Teise etapi maht oli: 3 588 892 x 241 = 864 922 972 krooni ehk 55 278 653 eurot.Tehingu kogumaht oli: 1 904 270 125 + 864 922 972 = 2 769 193 097 krooni ehk 176 983 696 eurot.

Teises etapis müüdud aktsia hinna kujunemine

(Ingrid Prantsi firma OÜ Tsuga 2003. ja 2005. majandusaasta aruannete näitel)

Ingrid Prantsile kuulus 257 027 Sylvesteri aktsiat. OÜ Tsuga 2003. aasta majandusaruande kohaselt kuulus firmale 220 000 aktsiat. Seega 37 027 Sylvesteri aktsiat müüs Ingrid Prants eraisikuna.OÜ Tsuga 2003. aasta majandusaruande kasumiaruande tabelis on finantstuludena omaette reana välja toodud kasum aktsiate müügist 39 688 358 krooni.OÜ Tsuga 2003. aasta majandusaruande lisas 2 „Lühiajalised investeeringud“ on tabel, millest nähtub, et aruande aastal müüdi ettevõttele kuulunud 220 000 aktsiast 145 200 aktsiat* hinnaga 273,3372 krooni aktsia eest ja tehingu müügist saadi kasumit 39 688 557 krooni.Samast tabelist nähtub, et aruandeperioodi lõpuks oli alles veel 74 800 aktsiat**.OÜ Tsuga 2005. aasta majandusaruande kasumiaruande tabelis on finantstuludena omaette reana välja toodud kasum aktsiate müügist 18 037 162 krooni.18 037 162 : 74 800 = 241,14 krooni.

* 66 protsenti aktsiatest.

** 34 protsenti aktsiatest.

Allikas: OÜ Tsuga 2003. ja 2005. aasta majandusaasta aruanded, Äripäev