Kapsakasvatajad ja loomapidajad on põllumajanduse osa, selge see. aga põllumajanduse alla käib ka jahindus ja kalandus, kuid seda teemat ei ole veel seni saates "Kasvupinnas" käsitletud. Jahinduse mõju Eesti majandusele selgitab sel korral Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

- Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. Foto: Andras Kralla
Tänavune aasta on jahimeestele erakordne näiteks „kitseuputuse“ pärast: jahimeestele on erakordselt suur arv jahitavaid kitsi ette antud, umbes 30 000 isendi võrra võiks nende ulukite arvukust piirata. Miks? Esiteks on kitsede rohkuse tõttu juhtunud rohkem liiklusõnnetusi ja metsakasvatajate noorendikke on kitsed jõudnud parajalt hävitada.
Kas jäägrina saab arvestatavalt tulu teenida või on see pigem ikkagi hobi? Kas emotsionaalsete ja akuutsete looduse- ja loomakaitseteemade juures võiks jahindust pidada hääbuvaks või on see just ala, mis käib looduskaitsega käsikäes?
Saatejuht on Linda Eensaar.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.