Eile arutati riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena muret õpetajate järelkasvu pärast. Paljudes ainevaldkondades on õpetajate järelkasv sisuliselt olematu. See tähendab, et Eesti head haridust ähvardab ülimalt tõsine probleem.

- Haridusstatistika andmebaasi HaridusSilm järgi töötab Eesti üldhariduskoolides 15 843 õpetajat. Neist enam kui 5000 inimest ei oma aga õpetamiseks vastavat kvalifikatsioon. Täna annab Eestis tunde 15 inimest, kel on üksnes 9 klassi kooliharidust, ning 946 inimest, kel on keskharidus. Foto: Erik Prozes
Lihtsustatult tähendab õpetajate puudus, et Eesti laste haridus läheb kehvemaks. Seetõttu helistasime reedeses hommikuprogrammis Eesti Haridustöötajate Liidu esimehele Reemo Voltrile, et uurida, kas ennekõike jääb puudu palgast või millestki muust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.