Koroona süvendab Euroopa majanduse skisofreeniat

“Ühtse Euroopa liikumisruumi puhul on palju saavutatud allavett lastud. Küsimus on, kas ja kuivõrd see üldse taastub,” rääkis Uueneva Euroopa fraktsiooni liige Urmas Paet. Tema sõnul on koroona-aasta kõigutanud usaldust Euroopa riikide vahel, riikide piirangud on erinevad. Mõned riigid teevad järjekindlalt Schengeni reeglitega vastuolus passikontrolli ja nõuavad negatiivsete koroonatestide esitamist, kusjuures tehakse vahet, kas on oma riigi või mõne teise riigi kodanik.

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni kuulva Riho Terrase sõnul on objektiivsed asjaolud üks asi, kuid veel olulisem on see, mida inimesed arvavad. Näiteks ollakse väga kriitilised ühiselt korraldatud vaktsineerimise aegluse suhtes. “Et seda tehakse suures monstrumis koos, sellele on mõistlikke seletusi, aga tavainimene seda ei kuula. Tema näeb, et Iisrael süstib nagu hull, Hollandis, kus mina praegu elan, algas vaktsineerimine alles jaanuari teisel nädalal,” märkis Terras. Samas usub ta, et sellest saadakse üle. Nii oli märgiline seitsme aasta finantsraamistiku rahastuse kahekordistamine.

Paet nentis, et euroliidu positiivsed küljed on endised – vaba liikumine ja vaba turg, võimalus pakkuda kaupu ja teenuseid ligi 500 miljonile maailma kõige jõukamale tarbijale. “Vaadates, kuidas Eesti majandus sõltub ekspordist Euroopa Liitu, ei olegi siin justkui midagi arutada, aga ikka kuuleme Eesti sisepoliitikaski lõhe tõmbamist – siin oleme meie, seal on Brüssel, on ka otsest Euroopa Liidu ründamist, kuid teistes riikides näeme paraku sama kahepalgelisust,” märkis Paet ja lisas näite, kuidas Belgia kohtleb ELi kodanikke erinevalt, nõudes belglastelt riiki sisenedes ühte, teistelt teist dokumenti.

“Kriitika on tingitud konkreetsetest asjadest. Olen ise oma parlamendiaasta jooksul näinud, kuidas Euroopa Komisjon ei suuda koordineerida infot volinike vahel, kuid kriitika ja kodanike kriitika ei pea tähendama liidu lagunemist,” märkis Terras.

Saates "Fookuses Euroopa majandus" selgub muu hulgas, miks Paet on Euroopa tuleviku suhtes skeptilisem kui Terras. Kas Brexitile lisandub uusi exit'eid või hakkab Euroopa hoopis laienema? Mida ikkagi tuleks teha, et ettevõtjale oleks tagatud ühtne ärikeskkond nii Tallinnas, Pariisis kui Budapestis? Kuidas saada hakkama Hiinaga ja mida võib Euroopa oodata USA järgmiselt administratsioonilt?

Kuula saadet siit: