Nutikas röster võib olla rohkem asi moe pärast kui kasulik tarbeese, kuid paljusid asju on siiski mõttekas internetiga ühendada.
- Asjade internetti (IoT) on kasutatud palju viimase miili probleemide lahendamiseks, näiteks Starshipi pakirobotis, samuti mikromobiilsuses laiemalt. Samas võib IoT olla kasulik ka palju argisemate asjade kasutusel. Foto: Eiko Kink
Kui tavainimese jaoks pakub asjade internet eelkõige mugavust, siis äriliselt võib rakendust ja väärtust leida rohkematel viisidel: näiteks võivad kogutud andmed näidata seda, mida silm ei näe, ja seetõttu on võimalik teha paremaid otsuseid.
Just seetõttu räägimegi seekordses "Tehnoloogiakompassi" saates asjade internetist ehk IoT-st. See on termin, mis on nüüdseks küll paarkümmend aastat vana, kuid on viimastel aastatel üha rohkem meie ellu tunginud.
Seda teemat aitavad lahti mõtestada IoT-lahendusi arendava ettevõtte Krakul juht Jaan Hendrik Murumets ja Telia IoT-valdkonna juht Vjatšeslav Antipenko.
Sealjuures räägime, milliseid ärivõimalusi võiks tehnoloogiline areng pakkuda ettevõtete jaoks ja millised on elulised näited nendest.
Saadet juhib Priit Pokk.
Saadet toetab Telia.
Kuula saadet siit:
Nutikad asjad pole lihtsalt põnevad, vaid neid saab panna raha teenima
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.