Meetodid, millega ühed riigid teiste üle mõju püüavad saavutada, on läinud peenemaks ja täpsemaks. Kui kõige ekstreemsem vahend on sõjaline rünnak, siis saab eesmärki saavutada ka näiteks majanduslike vahenditega.
- Soraineni advokaadid Kaupo Lepasepp, Sandra Mikli ja Mario Sõrm. Foto: erakogu
Mis on Eesti riigi vastumeetmed selleks puhuks, arutlesid siseministeeriumi nõunik Silvester Soop ja Soraineni advokaat Sandra Mikli raadiosaates
„Soraineni sagedus”.
Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, mis ei ole veel vastu võtnud Euroopa Liidu määrusest tulenevat regulatsiooni välismaiste otseinvesteeringute kontrollimiseks. Praegu on seaduseelnõu väljatöötamisel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja advokaadibüroo Sorainen on teinud põhjaliku uuringu „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude hindamine“.
„Usaldusväärsuse kontroll on eelkõige vajalik, et kontrollida kolmandatest riikidest pärit investorite usaldusväärsust ja tagada sellega Eesti investeerimiskliima läbipaistvus ning välistada oht avalikule korrale või julgeolekule,“ selgitas Soraineni advokaat Sandra Mikli.
Rääkides sellest, milliseid kolmandaid riike peetakse ohuks julgeolekule, soovitab Silvester Soop tutvuda kaitsepolitseiameti ja välisluureameti aastaraamatutega.
„Väljatöötamisel oleva seaduseelnõu eesmärk on hinnata kolmandatest riikidest tulevate otseinvesteeringutega seotud ohte Eesti ja Euroopa Liidu elutähtsate teenuste toimimisele. Oluline, et ohtu ei satuks näiteks elanikkonnale elektri toimetamine, kütuste kättesaadavus või sideteenus, millest olulisel määral sõltub ühiskonna toimimine,“ põhjendas Soop koostamisel oleva välisinvesteeringute usaldusväärsuse seaduse vajalikkust.
Kontrolli alla läheb üle 10% osaluse omandamine Eesti ettevõttes ja olulise ettevõtluse omandamine strateegilises valdkonnas. Lõplikku nimekirja investeeringutest, mida kontrollima hakatakse, veel ei ole.
Soop ütles, et üldjuhul osutavad riigi toimimiseks vajalikke teenuseid Eestis eraettevõtted, mis julgeolekuohtudega igapäevaselt ei tegele, vaid keskenduvad oma põhiteenuste osutamisele. Kuivõrd riigi üks põhiülesandeid on Eesti elanike julgeoleku ja turvalisuse tagamine, siis aitab ka riik hinnata võimalikke ohte ning neid vajadusel maandada.
„Seaduse mõte ei ole ettevõtjatele reegleid peale suruma hakata, vaid pigem teha koostööd. Ettevõtted saavad küsida riigilt nõu, kuidas oma riske ennetada ja leevendada,“ rääkis Soop. Põhimõtteliselt luuakse uue seadusega kord, et kui kolmanda riigi päritolu ettevõtja soovib teha investeeringu sektorisse, mis omab suurt kaalu ühiskonna toimimise seisukohalt, siis algatatakse loa menetluse protsess. Loa taotleja esitab riigile digitaalselt nõutavad andmed oma tausta ja investeeringu eesmärgi kohta. Loa taotlust hindab alaliste liikmetega komisjon, kuhu kuuluvad ohuhinnangu andmise pädevusega asutused. Kui probleeme ega küsimusi ei teki, siis peaks 30 päeva jooksul olema luba käes. Takistuste ja probleemide puhul see aeg pikeneb, mis sõltub muu hulgas ka investori ja komisjoni vahelisest koostööst. Lõpliku otsuse saamine ei tohiks võtta üle kuue kuu.
„Meie lähiriigid juba rakendavad seda praktikat ja selles ei ole midagi erakordset. Näiteks Soomes ei ole 30 aasta jooksul, kui määrus on kohaldatud, ühestki välisinvesteeringust keeldutud. Nende taktika on pakkuda ettevõtjatele erinevaid leevendusmeetmeid, teha palju koostööd, näiteks soovitatakse osaluse suurus üle vaadata. Osaluse vähendamise või võõrandamise nõudmine ongi üks mõistlikumaid meetmeid, mida rakendada, kui peaks tekkima küsitavusi,“ soovitas Sandra Mikli.
Saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp arutlesid seekordses „Soraineni sageduse“ saates advokaat Sandra Mikli ja siseministeeriumi nõuniku Silver Soopiga, mis plaanid on riigil välisinvesteeringute taustakontrolli seaduse eelnõuga ning kas ja mil määral on välisinvesteeringud Eestisse oodatud.
Kuula saadet siit:
Eestisse tehtavaid välisinvesteeringuid hakatakse tõsisemalt analüüsima
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”