Erametsaomanike teadmatust kasutatakse tihti kurjasti ära. Ka omaenda kogenematusest võib metsa kvaliteeti või sellest saadavat tulu kahjustada. Erametsaomaniku suurimaks abimeheks on küsimuste korral metsaühistu, rääkis Äripäeva raadios Erametsakeskuse juhatuse liige Gunnar Reinapu.

- Erametsakeskuse juhatuse liikme Gunnar Reinapu sõnul on Eestis aktiivsemaid metsaühistud ligi 30, kellelt vajadusel nõu saada. Foto: Erametsakeskus
”10 aastaga on ühistute liikmete arv 4000 pealt kasvanud 16 000 peale. Tugisüsteemi järele nähakse vajadust,” rääkis Reinapu saates.
Saates keskendumegi ermaetsaomanike tugisüsteemile ja teeme selgeks, milliste rõõmude ja muredega saavad aidata nii metsaühistud kui Erametsakeskus. Jutuks tulevad ka hooldustööd ja toetused, millel tasub metsaomanikuna silma peal hoida.
Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Erametsaga seotud mure korral ei tasu jääda üksi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.