Swedbanki finantskuritegude ekspert: rünnatakse inimest, mitte tehnoloogiat

Levinumad pangapettused sel aastal on Balandini sõnul olnud nn kõne pangatöötajalt ("teie kontolt jookseb raha välja, andke selle peatamiseks meile oma PIN-koodid"), kõne politseilt ("vajame teie abi pangas töötava varga tabamisel"), samuti investeerimispettused.

Balandini sõnul läheb osa inimesi selliste pettustega kaasa, kusjuures olulist rolli mängib psühholoogia. "Me oleme näinud suuri kõnekeskuseid, see on nagu suur organisatsioon. Seal on oma turva, seal on oma koolitused, ka spetsiifilised, psühholoogia ja finantside vallast," rääkis ta.

Need inimesed teevad hästi palju eeltööd, tunnevad kohalikku turgu ja kohalike finantsorganisatsioonide pakutavaid teenuseid. Balandini sõnul on sellistesse struktuuridesse värvatavad inimesed teadlikud, et asuvad tööle petturitena.

Elisa Eesti tehnoloogiajuhi Toomas Polli sõnul saavad telekomid näiteks välismaiste kõnekeskuste numbreid ükshaaval küll n-ö sulgeda, et sealt enam petukõned Eestisse ei jõuaks. "Aga see on selline tulekahjuga võitlemine, need on virtuaalnumbrid ja neid genereeritakse nii palju, kui on vaja," märkis ta.

Mida pangad saavad nende pettuste vähendamiseks teha, kui palju on kaugtöö küberohte suurendanud, kuidas testida töötajate küberteadlikkust, kuula Äritehnoloogia saatest.