Kultuurist kaugemale jäävate erialade inimesed ja ettevõtjad vajavad nõu ja sissevaadet, et oskaks toetusi sihtida, rääkis kultuuri rahastamisele keskenduvas saates "Kultuur veab majandust" advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks.
- Tänavu aasta kultuurisõbra tiitli pälvinud advokaadibüroo Sorainen kultuuri rahastamise põhimõtetest räägib saates ettevõtte partner Allar Jõks. Foto: Äripäev
“Meil advokaatidena on raske otsustada, milline projekt on hea, milline noor muusik andekas. Vaja on süsteemi – keegi teab, kes ja kus kõige rohkem tuge vajab,” selgitab Jõks oma mõtet.
Sorainen annab näiteks sel aastal välja 10 000 eurot kultuurivaldkonnale. Selliste summade jagamisel aitaks, soovitussüsteem toetusi paremini sihtida ja aega kokku hoida, leiab ta. “Selleks, et teha väga põhjalik case study, võtta iga toetustaotlus lahti ja uurida tausta, see võtab ju aega. Ja mida suuremad on summad, seda paremini peab projekti vajalikkus olema põhjendatud.”
Toetuse küsijatele edastab Soraineni partner aga mõtte, et ettevõtte postkasti ummistamine ei aita – oma hääl tuleb viia õigete inimesteni.
Milliste põhimõtete alustel toetab kultuuri nii Sorainen kui ka Allar Jõks isiklikult ja kuidas vaatab ta tagasi kultuuriasutuste nimel valitsuse kohtusse kaebamisele, seda saab kuulata lähemalt saatest.
Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Allar Jõks: kultuuri rahastamine januneb soovitajate järele
Seotud lood
Nipid, kuidas saada ettevõtjalt rahalist toetust!
Kultuuri ja spordi toetamine on kui iduettevõtetesse investeerimine, kus õnnestuvad vähesed projektid, aga kust saadav tulu korvab täielikult muud ebaõnnestunud rahapaigutused – vähemalt nii võrdleb Alexela suuromanik Heiti Hääl.
Aasta Kultuurisõbra tiitliga pärjatud Alexela suuromanik Heiti Hääl rääkis saates “Kultuur veab majandust”, et ettevõttele pakuvad pinget just pikaajalised projektid.
“Olen pidanud tegema endale kultuurivaldkonna eelarve – üritan ette kujutada, kui palju ma nüüd sel aastal jaksan valdkonda panustada ja eks eelarve kipub ikka lõhki minema,” rääkis Äripäeva raadios investeerimispankur, kultuuritoetaja ja Fotografiska Tallinn kaasasutaja Rain Tamm.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
Tagasi Äripäeva esilehele