Küttearvetele võib kopsaka lisa tuua hoone kesine soojustus, märgib saates "Kõik energiast ja säästmisest" Eesti Varaehituse juhatuse liige Raul Õuemets. Kuna soojustus jääb seinte vahele peitu, tehakse tihti tööd lohakalt, rääkis Õuemets ja lisas, et soojustustöid tuleb neil üle teha ka viis aastat tagasi ehitatud majadele.
- PUR vahtu pihustatakse soojustuseks seintele ja renoveerimisel süstitakse tühimikesse. Foto: Eesti Varaehitus
Ka PUR vahtu, soojustusmaterjali, mis võib viia küttekulud kuni 95% ulatuses alla, saab valesti paigaldada. Oluline on, et kindlat tüüpi vaht jõuaks õigesse kohta, selgitab Õuemets. PUR vahu puhul on Õuemetsa sõnul rusikareegel, et see on kaks korda soojapidavam kui muu soojustusmaterjal.
Saates räägime ka vahuga seotud eksiarvamustest. Kuigi see on teistest materjalidest kallim, ei tasu ainuüksi kuupmeetri hinnas kinni olla. Esiteks kulub seda poole vähem, lisaks hoiab kokku konstruktsioonilt ja lõppedeks ka küttekuludelt, rääkis Õuemets tasuvusest.
Õuemets rõhutab majaomanikele veel, et kõik, mis kaetakse ehituse käigus kinni, tehtaks kohe korralikult, sest hiljem on ümbertegemine oluliselt kallim. See puudutab nii soojustust, ventilatsiooni, juhtmete vedamist jms. Pigem hoida rahapuuduse korral esialgu kokku viimistlusest, mida saab kergema vaevaga ümber teha.
Milliseid tähelepanekuid soojustuse kohta Eesti Varaehituse juhatuse liige Raul Õuemets veel toob, saab lähemalt kuulata saatest. Eesti Varaehitus tegeleb madalenergia ja –passiivmajade ehitamisega ja hoonete energiasäästlikumaks renoveerimisega. Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Küttekulud pooleks soojustuse kaudu: jälgige, mis jõuab teie seinte sisse
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstused, kaubanduskeskused ja büroohooned on asunud üle vaatama oma ventilatsioonisüsteeme, sest see mängib energiaarvete juures üsna suurt rolli, selgub sisuturunduslikust saatest "Kõik energiast ja säästmisest".
Riigikogus menetletav elektrituruseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on kiirendada taastuvenergiale üleminekut, loobib taastuvenergia kiiremale kasutuselevõtule hoopiski kaikaid kodaraisse, selgitab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits Äripäeva raadio saates "Kõik energiast ja säästmisest".
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.