Raadiohitid: USA tariifid, alahinnatud LHV aktsia, Enefit Greeni börsilt lahkumine ja miljonärist kirjanik

Nädala hitid:

USA president Donald Trump lajatas oma kaubanduspartneritele tariifid kõvasti hullemas ulatuses, kui seni eeldatud kõige hullemate stsenaariumite pealt võis oodata, rääkis Redgate Wealthi investeeringute valdkonnajuht Peeter Koppel.

“Investor Toomase” saates lahkasid börsiajakirjanikud märtsikuus toimunut, peamiselt kuu viimasel nädalal avaldatud pommuudiseid. Saate esimeses pooles vaadati üle, kui palju märtsis toimunud sula üle elanud investor Toomase portfell alles jäi ning millised positsioonid enim raha välja viisid.

"Muidugi on veidi kahju, Toomsalu on alati olnud väga avatud ja sümpaatne börsifirma juht, aga mine tea, vaatame, kes ameti üle võtab," arutles Jana Saarkoppel vahetuid emotsioone LHV koosolekult, kus üheksa aastat LHV Groupi juhatuse esimehe ametit pidanud Madis Toomsalu teatas ametist lahkumisest.

Kaspar Viira sõnul aga Toomsalu lahkumine iseenesest kahtlemata neutraalne uudis investoritele ei ole. "Koosolek oli juba üles ehitatud nii, et sellele järgnes mitu positiivset uudist, nagu UK äri kasv ja optsiooniprogrammi muudatus."

Jutuks tuli ka koosolekul ühe LHV asutajatest Rain Lõhmuse suust kõlanud visioonid, millest ühe kohaselt peaks saama LHV-st kuluefektiivseim pank aastaks 2026. Viira tõi esile, kui selgesõnaliselt öeldi selle aasta koosolekul välja, et aktsia on alahinnatud.

"Aktsionäri jaoks väärtuse tõstmiseks on nad teinud ka mitmeid samme, mille hulgas on näiteks optsiooniprogrammi muutmine, et optsioonide realiseerimiseks võivad nad aktsiaid ise turult juurde osta trükkimise asemel," selgitas Viira. Ta tõi välja, et kui tänavu oleks LHV niiviisi talitanud, siis oleks neil õnnestunud vajaminev optsioonide hulk turult kokku osta kolme kuuga, olles ainsana ostupoolel.

Ajakirjanikud arutlesid ka Enefit Greeni börsilt lahkumise üle ja kuidas peaksid jaeinvestorid nüüdses olukorras tegutsema. Viira avaldab lootust, et kui kasvõi 10% või 5% investorite rahast tagasi Tallinna börsile jõuaks, siis juba piisaks, et taas turgu veidi elavdada.

Samuti räägiti, miks oleks jaeinvestoril ehk mõistlik praegu ka enda Enefit Greeni aktsiad turule müüa ja ülevõtmispakkumist mitte ootama jääda. "Samas see dividendihooaeg siin täie hooga käib ja jõuab veel võib-olla mõne dividendipääsukese kinni püüda," tõi välja Jaan Martin.

Saate lõpus arutati, mida võiks investor Toomas enda Enefit Greeni aktsiatega peale hakata ning milliseid tehinguid viisid börsitoimetuse liikmed kuu jooksul läbi enda isiklikes portfellides.

Saates osalesid börsitoimetuse ajakirjanikud Jana Saarkoppel, Jaan Martin Raik ja Kaspar Viira. Saadejuht on Merian Tiirats.

Kirjanik ja ettevõtja Armin Kõomägi sõnul on teenitud vara lihtne kaotada, kui liiga palju riskida. Ta räägib uhiuues saatesarjas „Tippkohtumine“, miks ettevõtete pankrotid või müümised ei ole talle tabu ning kuidas sai ta investeeringutega oma esimesed triibulised.

“Kellel kapital juba külge kleepunud, siis see kapital ka kasvab kui sa teed enam vähem õigeid otsuseid ja peast hulluks ei lähe,” sõnastab Äripäeva rikaste edetabelis aastaid figureerinud ärimees ning auhinnatud kirjanik.

Teiste seas MyFitnessi ja Klick AS omanike ringi kuuluv Kõomägi hindab väga ettevõtlust, mis aitab inimeste elu paremaks teha ning keskkonda säästa. Seetõttu on ta omanduses ka mitmeid väikesi ettevõtteid, mis tegelevad tervise, heaolu ja spordiga. “Selle järele on maailmas kasvav nõudlus,” on ta kindel. Samas on tema omandis olnud hulganisti ettevõtteid, millel lastud minna kõige kaduva teed.

Ettevõtlus 30 aastat sellega tegelenud mehele enam kirge pakkuda ei suuda, ometi on ka sellel tegevusel tema jaoks kirjutamise kõrval oma võlu. Kõomägi räägib intervjuus täpsemalt, kuidas ja miks ta majanduselus jätkuvalt osaleb, tunnetades samal ajal järjest teravamalt selle tegevuse tagajärjel võimenduvaid globaalseid keskkonnaprobleeme. Paljuski viimastest probleemidest on ajendatud ka tema viimane, eelmisel sügisel trükist ilmunud romaan „Taevas“.

Mille poolest on aga piiritu fantaasia ning tabavate ütlemistega ja nooruses tagasihoidlik mees, kes eelistas spordivõistlustel siis olla teine, tänasel päeval Eesti esimene, saab teada intervjuust.

Juttu tuleb veel Kõomägi perefondist, investeerimisest, esimestest triibulistest, võimalikust Eesti eduloost, mälust, heast tervisest, puhtast loodusest ja vajalikest muutustest ühiskonnas.

Saatejuht on Lauri Leet.

Börsilt lahkumistega on tekitanud alati paksu verd see, et väikeaktsionäridele tõmmatakse kott pähe, aga nüüd näeme vastupidist kriitikat, miks riik Enefit Greeni aktsionäridele nii palju raha laristab, kõlas saates “Äripäev eetris”.

“Valdav osa investoreid, kui nad just tipust neid aktsiaid ei ostnud, saavad küllap üpris rahul olla,” märkis Äripäeva börsiajakirjanik Kaspar Viira.

Saates lahati Eesti Energia eile avalikustatud kavatsust kontsernile kuuluv taastuvenergia ettevõte Enefit Green börsilt ära tuua, tehes investoritele aktsia kohta 3,4eurose vabatahtliku ülevõtupakkumise.

Viira märkis, et see on olnud kindlasti üks likviidsemaid aktsiaid. Jaeinvestorite kätte jääb ülevõtu korral nüüd ligi 150 miljonit eurot. “Eks ole siis näha, kas see raha jääb börsile,” lausus ta.

Äripäeva ajakirjanik Mari Mets meenutas investor Lev Dolgatsjovi eilset reaktsiooni uudisele, et üks silm küll naerab sellise aktsia hinna üle, aga teine nutab. “Pikas plaanis jääb meie niigi väike börs nüüd ühe tegija võrra vaesemaks,” ütles Mets.

“Suured ettevõtted börsil meelitavad siia välisinvestoreid ja toovad kohalikke investoreid rohkem börsile. Pikas plaanis on see börsi jaoks üldiselt kaotus. Kaubeldakse vähem ja börsi atraktiivsus üldiselt väheneb,” nõustus Viira.

Ajakirjanik Kristjan Pruul aga tuletas meelde, et börsil võib olla küll lahe kaubelda, kuid Eesti Energia peab vaatama seda, mis on ettevõttele kasulik ja mis mitte.

“Enefit Greeni turult äratoomisega minnakse päästma kahte kala võlasoost. Kui Enefit Greeni probleem oli see, et tal oli palju laene, aga rahavooga oli natuke raskusi, sest ta oli end kinni investeerinud, siis Eesti Energiaga on täpselt sama lugu,” rääkis ta.

“Kui aga Eesti Energia bilansis on rohkem taastuvenergiat, siis saab ettevõte loodetavasti rohkem investeerida. Kui panna kaks sellist natuke vildakat kokku, siis tuleb äkki sellest soost üsna terve välja,” lausus Pruul.

Lisaks arutati saates riigikogu kolmapäevase hääletusega tehtud põhiseaduse muutmise üle, mille tulemusel kaob juba sel sügisel hääleõigus kohalikel valmistel nii Vene kui Valgevene kodanikel, kuid ka näiteks siia elama asunud Ukraina kodanikel, järgmistel kohalike valimistel juba ka n-ö halli passi omanikel.

Stuudios olid ajakirjanikud Kaspar Viira ja Kristjan Pruul, saadet juhtis Mari Mets.

Pangaga tasub kodulaenu marginaali osas alati läbi rääkida, kuid kuna euribor on pärast märgatavat langust stabiliseerunud, siis tasub praegu mõelda ka teistele argumentidele, viitas Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

“Euribor ei ole kindlasti üks suur argument täna, vaid pigem on ikkagi see, et kas mul sisemiselt on õiglustunne, et minu intressimarginaal on täna õiges kohas või mitte,” rääkis Ulla Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Intervjuus avaldas ta, mis vahemikus pangad praegu marginaale pakuvad ja kui terav on konkurents kodulaenude turul. Samuti tõi Ulla välja, mille toel on kodulaenude mahud tänavu kasvanud ja milliseid kortereid praegu eelistatakse. Samuti peegeldas ta arendajate meeleolusid ja arutles Eesti Panga presidendi Madis Mülleri idee üle muuta kodulaenu teise panka viimine lihtsamaks.

Küsis Martin Teder.