Taaskasutusorganisatsiooniga liitumine tuleb kokkuvõttes kuni kümme korda odavam kui ise pakendite üle arvestuse pidamine ja aktsiisi maksmine. Just pakendiaruandlusele ja sellega seotud olulistele muudatustele keskendutakse Äripäeva raadio värskes sisuturundussaates.
- Hans-Kristjan Aasma ettevõttest 1Aruandlus selgitab saates, millised muudatused ootavad ettevõtteid, kes peavad pakendite üle arvet pidama. Foto: Äripäev
Pakendiaruandlus puudutab maaletoojaid, tootjaid, e-poode ja ärisid, kes toovad pakendatud kaupa maale või enda tegevuse käigus pakendavad ja müüvad kaupa Eestis. Kuigi kohustus pakendid kokku koguda lasub tegelikult ettevõttel, on turul ka abimehed ehk taaskasutusorganisatsioonid, kes kogumise ja aruandlusega tuge pakuvad.
Sellele aga ei tasu loota, et kohustus just minu firmale ei rakendu, rääkis saates Hans-Kristjan Aasma ettevõttest 1Aruandlus. “Piirmäär tuleb üllatavalt ruttu täis,” ütles ta ja tõi näite, et ka väikefirmal, kes toob aastas sisse kümme alusetäit kaupa, tuleb aluste koguse pealt kokku mass, mis tuleb deklareerida.
Saates teeme selgeks, kellele kohustus laieneb, miks on aruandlus oluline ja kus tavaliselt eksitakse. Räägime ka sellest, millega saavad aidata taaskasutusorganisatsioonid ja mis tuleks enne aruandlusteenuse tellimist läbi mõelda. Saadet juhib Tõnu Einasto.
Anna pakenditega seotud arvepidamine üle – see on kordades odavam kui aktsiisi maksta
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?