On väga inimlik, et teeme nii oma tavapärases elus kui ka rahaga toimetades vigu. Nendest pole oma investeerimisteekonnal mööda saanud ka majandusteadlane ja mullu aasta investoriks tituleeritud Kristjan Liivamägi.
- Majandusteadlane ja tunnustatud investor Kristjan Liivamägi on sage esineja erinevatel investeerimisüritustel. Foto: Andras Kralla
Alustava investorina jälgis Liivamägi, mida tegid toona investeerimise valdkonnas tema eeskujud, ning ta üritas neid tehinguid jäljendada. „Õnn oli see, et finantskriis tuli suhteliselt kiiresti ja ma nägin ja sain puust ja punaselt aru, et see tegelikult niimoodi päris ikkagi ei toimi,“ rääkis Kristjan Liivamägi saates „Investeerimisportfell 2030“.
Analüüsides oma portfelli tehingud tagantjärgi, siis kordas Liivamägi enda sõnul mitu korda sama viga, kui ta hoidis oma portfellis korduvalt kaotavaid positsioone. Tema sõnul oli selle vea kordamine rahalises võtmes tema üks kõige kallimaid.
Nominaalsed kaotused tema sõnul vea suurusest ja mõjust tegelikult aimu ei annagi. „Protsentuaalselt kõige suurem kaotus on 100% ehk siis üks minu esimesi investeeringuid – 10 000 eurot – selle väärtus on hetkel null,“ ütles ta.
Liivamägi rääkis saates, millised emotsioonid investoreid juhivad, miks selline käitumine on inimesele üldse omane ja kuidas inimaju pettemanöövrid otsuste tegemisel inimesi kas tagasi hoiavad või just nimelt tagant tõukavad.
Lisaks rääkis Liivamägi lahti läbi isiklike kogemuste mõned enimlevinud investorite vead ning jagas nippe, kuidas neid vältida.
Saadet juhtis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Jana Saarkoppel.
„Investeerimisportfell 2030“ saate salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.
Kristjan Liivamägi: protsentuaalselt olen kõige enam kaotanud 100%
Seotud lood
Investeerimisvead võivad kalliks maksma minna. Näiteks investor Mikk Talpsepp analüüsis täna investor Toomase konverentsil, miks tema kaotas paar aastat tagasi turul 2 miljonit eurot.
... sest nad annavad ette vaid poole valemist
Nimeka ja kogenud rahapaigutaja ostuotsus võib anda vihje heast sisenemiskohast ning tuua paberil ka kasumi, kuid väljumishetke valimisel on tema järgija juba üksi.
Kuigi inimesel on võime investeerimise ja rahaasjade peale mõelda ratsionaalselt ning plaanipäraselt, nõuab see sellegipoolest pingutust ning enda mõtlemisvigade tundmist, rääkis psühholoogiadoktor, ettevõtja ning inimeste juhtimise konsultant Eva-Maria Kangro intervjuus.
Investori kehvas tootluses pole sageli süüdi mitte väliskeskkond, poliitikud või keskpangad, vaid turgudele raha paigutaja enda käitumise vead, leidis Tallinna Tehnikaülikooli finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi „Aruka investori taskuraamatu“ esitlusel.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”