Miks on Eestis hea põllumajandusega tegeleda, millised on Eesti põllumajanduse olukord ja väljavaated ning kuhu suunas liigub Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika, selgitatakse värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates.
- Saates tuleb juttu Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikast ja selle mõjust Eesti põllupidajatele. Foto: Andras Kralla
Eesti on tõestanud, et me suudame väga hästi toitu toota ja oleme efektiivsed, kuid eraldi küsimus on, kuidas saada selle eest turul paremat hinda, rääkis saates ühest tootjate väljakutsest põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.
Näiteks toob ta piima tootmise: karjad on Eestis suured ja efektiivsed, suudavad toota Euroopas kõige rohkem piima ühe lehma kohta, kuid paremat hinda selle eest kätte ei saa.
Saates tuleb arutlusele ka, kuidas saavutada tasakaal suurtootjate ja väikeste talude vahel ning kuidas väiketootjaid kaitsta ja toetada. Lisaks räägitakse kliimaeesmärkidest ja sellest, milline on põllumajanduse roll kliimamuutuste leevendamisel.
Külas on põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel ning põllumajandus- ja kaubanduskoja juht Ants Noot. Saadet juhib Hando Sinisalu.
Eesti on suurepärane põllumajandusmaa, kuid meil on omad komistuskivid
Seotud lood
Kes kannavad raha Euroopa Liidu eelarvesse, kes sealt kõige rohkem kasu saavad ja kuidas kujunevad eelarve prioriteedid, selgub värskest Äripäeva raadio sisuturundussaatest.
Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas 16. juunil Eesti uuendatud taastekava mahuga 953 miljonit eurot, mis keskendub varasemast enam rohereformiga seotud investeeringutele nii era- kui avalikus sektoris. Kavas plaanitud tegevused viiakse ellu 2026. aasta keskpaigaks.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.