Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatakse eelkõige ettevõtluse arendamist Ida-Virumaal, digitaliseerimist ja rohetehnoloogiad ning rahastus periood kestab 2029. aastani, mistõttu tuleks taotlused sisse anda juba nüüd, selgub Äripäeva raadio sisuturundussaatest.
- Urmo Merila ja Triin Tomingas räägivad Äripäeva raadios Euroopa Liidu fondidest. Foto: Äripäev
Riigikontrolöri kriitiline raport, millest selgus, et paljud Euroopa Liidu toetusrahad jäävad kasutamata, on saanud palju kõlapinda. Saates arutletakse selle üle, kas ja miks jäävad toetused kasutamata ning miks on nende kasutamine hilinenud. Jutuks tuleb ka see, kas uue perioodi rahade kasutamisega võib samuti probleeme tekkida ja milliseid võiks olla paindlikud lahendused, et vältida raha tagasimaksmist.
Saates on külas Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja ja Euroopa Liidu toetuste korraldusasutuse juht Urmo Merila ning rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas.
Juttu tuleb ühtekuuluvuspoliitikast ja fondidest, mis on loodud selleks, et tasandada erinevusi arengutasemes Euroopa Liidu eri piirkondade vahel. Fonde on kolm – ühtekuuluvus-, regionaalarengu- ja sotsiaalfond. Nende eesmärk on edendada piirkondade omavahelist ühendust, kohalikku elu ja sotsiaal- ning haridusvaldkonda.
Eesti jaoks on fondide tähtsust võimatu üle hinnata. Ligi 20 aastaga on Eesti SKP tõusnud 54 protsendilt Euroopa Liidu keskmisest 2004. aastal 89 protsendini 2022. aastal ja see on osaliselt toimunud tänu struktuurifondide toetusele.
Saatekülaliste sõnul kasutati eelmistel perioodidel Eestis palju toetusraha ehitamiseks, kuid nüüd juba rikkama riigina tuleks investeerida rohkem nutikusse.
Lisaks arutleti, kuidas vältida olukorda, kus väiksemad rahalistes raskustes vallad peaksid hankeprotsessis tehtud vigade pärast eurotoetuse tagasi maksma.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
Euroopa Liidu struktuurifondidest raha taotlemiseks on just praegu õige aeg
Seotud lood
Täna ja homme kohtuvad Euroopa Liidu valitsusjuhid, et arutada Brüsseli keskkaukast jagatavaid eurosid. Kuid selle taustal nõuab tähelepanu hoopis Iisraeli-Hamasi sõda.
Eestil oleks potentsiaali oma keskkonnamõju, sealhulgas kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada keskkonnahoidlike riigihangete abil. Praegu puudub riigil selleks aga strateegia ja tegevuskava, kirjutab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu.
Üllatusi pakub kliimaministeerium
Paljukirutud 430miljonine tundmatu maks ületulevaks aastaks on vaid pool rehnungist, ületuleva aasta eelarvekavas on veel sadu miljoneid tundmatuid ridu, mille juures koalitsioon on praegu ühel nõul ainult sellel, et ollakse eri nõul.
USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutudaaktsiaturgudel investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiksKamala Harrise võit ja tema administratsiooni otsused puhta energia-, regulatiivsejärelevalve-, eluasemetoetuste- ja kanepitööstuse osas mõjutada aktsiaturge.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele