Aga neil, kes on end spartalikult kurjuse vastu karastanud, on parimad eeldused rahu hoidmiseks. Lisaks: kuidas murda Venemaad ja mis tähtsus on päriselt 24. veebruaril?
- Korterimajade hävimine on Ukrainas paratamatu rutiin, Eestis tekitavad aga ka pildid sellest võimalusest õudu. Foto: Zumapress/Scanpix
“Kui sõda algab, siis selgub, et niikuinii on midagi tegemata. Aga kui me ainult halame, siis tekib sinna juurde ka vastasele kuvand, et me oleme kerge saak,” selgitas “Äripäeva arvamusliidris” filmimees Ilmar Raag.
Aktiivselt Ukraina abistamisega tegeleva Raagi sõnul on näitus “Hetk”, mis kujutab Tallinna suurte magistraalide ääres virtuaalseid sõjapurustusi, vajalik, et me suudaksime Vene ohu ees karastuda.
“Putinil oli tekkinud ettekujutus, et Ukraina oli kerge saak. Meie strateegilise kommunikatsiooni eesmärk on ühelt poolt kasvatada inimestes enesekindlust, et me elaksime nagu Iisrael, kes teab, et iga hetk võib sõda puhkeda, aga teisalt on vaja ka projitseerida seda enesekindlust väljapoole – ükskõik mis, me hakkame igal juhul vastu,” selgitas Raag.
Selle nädala saade ongi pühendatud nii Ukraina täiemahulise sõja teisele aastapäevale kui ka Eesti Vabariigi 106. sünnipäevale.
Saates selgitab välisministeeriumi asekantsler Erki Kodar, kuidas sanktsioonide abil Venemaad murda ning mida peab Eesti veel tegema, et selles uues, julgeolekuarhitektuuri fundamentaalselt muutnud olukorras mitte üksi jääda.
Kommunikatsiooniasjatundja Raul Rebane räägib aga 24. veebruari sümbolist. Mida tähendab ühe parlamentaarse vabariigi jaoks sünnipäev ja riigipea. Ning miks peaminister Kaja Kallase otsus peopäev pere keskis veeta ei pruugi olla õige.
“Äripäeva arvamusliidri” panid kokku Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Äripäeva arvamusliider: ükski riik pole sõjaks lõpuni valmis, aga...
Seotud lood
Euroopa Liidu nõukogu võttis vastu 13. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi.
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kahe aasta eest alustas Eesti kiirrelvastumist, et olla valmis sõjaks aastal 2024. Kaitsepoliitika ajajad usuvad, et paremini valmis olla ei saaks.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.