Advokaadipere Tark jagab, kuidas reguleerida pere- ja ärisuhteid

Viimase kümne aasta jooksul on aina enam esile tõusnud pereettevõtluse ja perekonnahartade temaatika. Kui möödus umbes 25 aastat iseseisva Eesti ettevõtluse tekkimisest, kerkisid esile esimesed põlvkonnavahetuse küsimused. Kuidas äri lastele üle anda? Kuidas teha ettevõttes põlvkonnavahetus edukalt, see kirja panna ja seda reguleerida?

Esile kerkinud küsimustele lahenduste leidmiseks hakati koostama perekonnahartasid. Nende koostamise trend on kasvav. “Pereettevõtetele kohalduvad üldised äritegevuse normid, aga nendele lisanduvad kirjutamata peresisesed reeglid. Selleks, et need kaks omavahel kokku viia, pannakse kirja perekonnaharta,” sõnas hartasid kokku panev vandeadvokaat Tanel Tark.

Tanel jagas “Võitjate põlvkonnad” saates, et harta koosneb paljudest osadest ning sõltuvalt pere soovidest võib see olla kas lühike või pikk dokument. Esimesel juhul pannakse ühele lehele visioonid ja strateegilised eesmärgid kirja: miks, kas ja mis soovil midagi soovitakse koos teha. See võib olla ka väga põhjalik pereliikmetevaheline osanike leping, kuhu on ka palju pehmemaid teemasid kirja pandud.

Esimesi Eestis kirja pandud perekonnahartasid on hakatud juba ka ümber tegema. Põhjuseks peavad Targad varasema kogemuse puudumist, kuidas perena äri teha, kuna ettevõttega on toimetanud ainult vanemad. Järgmist põlvkonda kaasates pannakse esialgu kirja reeglid, mille puhul ei teata, kuidas need päris elus toimima hakkavad. “Luuakse näiteks pereorganid (nõukogu, üldkoosolek), pannakse ülesanded, määratakse, kui tihti kokku saadakse, mida otsustatakse ja kuidas koostöö äriühingu juhatuse või nõukoguga käima peaks hakkama. Kui aeg läheb edasi, siis päris elu dikteerib, kas see kirja pandud viisil toimib või tegelikult on vajadus muuta harta punkte,” kirjeldas Tanel.

Isal ja poegadel endal advokaadibüroos perekonna hartat teha ei ole võimalik ega mõistlik, kuna klassikalises mõttes omandi üleandmist pole võimalik teha ja pole kunagi ka tehtud. “Partneriks saab siis, kui oled võimeline bürood juhtima, klientuuri juurde tooma, nõustama, vastutust võtma ning sobitud meeskonda,” kirjeldas Aare Tark advokaadibüroos partneriks ehk osanikuks saamise tingimusi. “Partneriks saadakse väga raske töö tulemina ja reaalsus on see, et pärast partneriks saamist veel suurem töö alles algab,” lisas poeg Tauno Tark.

Perekonnaharta asemel tehakse tavaliselt partnerluslepinguid või osanikevahelisi lepinguid, milles pannakse kõik omavahelised panused, rollid ja tingimused paika. “Meil advokaadibüroos Tark ei ole miskit paberile pandud, kuna meil on partnerite omavaheline mõistmine nii hea ja osanike leping suurt juurde ei annaks. Teeme omavahel nalja, et me oleme üks pere nagunii, seda nii partnerite kui ka teiste töötajatega,” jagas pereettevõtetele hartasid koostav vandeadvokaat Tanel Tark.

Mis dokumendid on oluline kõigil ettevõtjatel läbi mõelda ja korda teha, sellest rääkisime Advokaadibüroo Tark partnerite Aare, Tauno ja Tanel Targaga saates “Võitjate põlvkonnad” lähemalt.

Saadet juhib Jana Palm.