2024. aastast tuleb börsiettevõtetel ning krediidi- ja kindlustusasutustel hakata koostama ja esitama kestlikkuse aruandlust. Järk-järgult laieneb aruandluskohustus järgmistel aastatel rohkemate ettevõteteni.
- Villu Zirnask ja Merili Vares Foto: Andres Laanem
Kuigi paljudele ettevõtetele aruandluskohustus rakenduma ei hakkagi, mõjutab CSRD aruandluskohustus läbi partnersuhete ja tarneahelate pea igat Eesti ettevõtet, kuna need ettevõtted, kes peavad aruandlust koostama, vajavad infot oma tarnepartnerite mõju, jalajälje ja muu ESGd puudutava kohta. Niisiis tuleb olla valmis selleks, et tarnepartnerid võivad ESG infot küsima hakata isegi päris pisikestelt ettevõtetelt.
Värskes „Teabevara tunnis“ uurimegi, milleks uut aruandluskohustust vaja on ning millist ja kui palju kasu sellest tõuseb.
Stuudios on PricewaterhouseCoopers Eesti ESG valdkonna juht Merili Vares ja Äripäeva finantsjuhtimise teabevara peatoimetaja Villu Zirnask. Küsivad teabevara juht Heidi Saar ja teabevara projektijuht Eve Noormägi.
Kes täna ESG aruandesse ainult linnukesi märgib, see tulevikus kestlik ei ole
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi Haapsalu Uksetehase nime järgi võiks arvata, et tegemist on uksetootjaga, siis tegelikult valmistatakse Haapsalu külje all Uuemõisas ka aknaid. Ettevõte on keerulised ajad edukalt üle elanud ja tänavu plaanib avada esindussalongi ka Tartus.