Eesti tööstuses ja ehituses on tehisintellekti kasutusmaht kasvamas kiiresti, leiavad Tehnopoli äriarendusjuht ja investor Martin Goroško ning Nordeconi digitaliseerimis- ja innovatsioonijuht Risto Vahenurm.
- Martin Goroško ja Risto Vahenurm Foto: Harro Puusild
Asjatundjad rääkisid “Fookuses: tark tööstus” uues saates tehisintellekti kasutamisest tööstuses ja ehituses. Teeme mõlemale sektorile kiire “helikopterivaate” ja toome näiteid erinevatest kasutusvõimalustest.
Saates on juttu näiteks sellest, et kui Aasias ja USAs kasutab umbes 60 protsenti ettevõtetest tehisintellekti rakendusi, siis Euroopas on see 30 protsendi juures ning Eesti alles 6‒8 protsendi lähedal. Ekspertide sõnul on see siiski kiiresti muutumas ja Eestit võib ees oodata hüppeline kasv tehisintellekti kasutamises. Hirm ja vastuvõitlemine on nüüdseks asendunud veendumusega, et on aeg investeerida, märgib Goroško.
Saadet juhib Harro Puusild.
Ekspert: tehisintellekti kasutamist Eestis võib ees oodata hüppeline kasv
Seotud lood
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Mida rohkem kasutatakse tehisintellekti reklaami, tekstide, piltide ja videote tegemisel, seda sünteetilisemaks muutub meedia, rääkis digitaalset reklaamitööstust edendav IAB Baltics MTÜ juhatuse liige Kaarel Oja.
Ministeeriumid võiksid kasutada tekstiroboteid ja tehisintellekti, et kiirendada eurotoetuse määruste kirjutamist, leidis Eesti Panga nõukogu esimees ja professor Urmas Varblane.
Google’il kulgeb generatiivse tehisintellekti juurutamine üle kivide ja kändude. Insaiderid näevad süüd kultuurilistel ja organisatsioonilistel probleemidel.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.