Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna. Foto: Erakogu
Kuigi tehisintellekt ilmus üleilmsele tehnoloogiaturule mullu, lubades kiireid ja kujuteldamatuid muutusi tehnoloogia argistes kasutusvõimalustes, on tänavu see aasta, mil näeme, kuidas uus tulija päriselt paljude meid ümbritsevate asjade struktuuri lõimitakse.
Google’il kulgeb generatiivse tehisintellekti juurutamine üle kivide ja kändude. Insaiderid näevad süüd kultuurilistel ja organisatsioonilistel probleemidel.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Tehisintellekt on piiridest välja murdnud ja nõuab uusi oskusi. Sellega siseneme uude ajastusse, selgitab värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates AI ekspert Jarmo Tuisk.
Tehisintellekt globaalse trendina ohustab Eesti ellujäämist mitmel erineval moel, kuid selleks, et vältida globaalsel tehnoloogiapannil homogeenseks soustiks sulamist, vajab Eesti rahvuslikku tehisintellekti, kirjutab Cybernetica AS teadur Tanel Mällo arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”