Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
- Pilt on illustreeriv Foto: DPA/Scanpix
Madar tõdes Äripäeva raadio saates „Autojutud“, et liiklusreeglid on pandud paika pigem kesiste oskustega autojuhtide järgi, kuid liikluses osalevadki ääretult erineva käitumisega juhid ning osavamad roolikeerajad peaksid kasutama oma kogemusi selleks, et ohtlikke olukordi vältida. Kiiruse valik on selle juures väga tähtis, ehkki sugugi mitte ainus komponent.
Autosaates keskendutigi nn sõiduentusiastidele, keda võib pidada mitmes aspektis eeskujulikeks liiklejateks, aga kes kipuvad lubatud sõidukiirusega pahuksisse minema. Saatejuht Karl-Eduard Salumäe näitlikustas asja väljamõeldud 35aastase Markoga, kes tunneb auto juhtimise kunsti vastu detailideni huvi, kuid ei näe suurt kurja kurvilisel kõrvalteel kiiresti sõitmises. Kas niisugune Marko on Madari meelest kokkuvõttes probleem või mitte, seda kuuleb saatest.
Ühtlasi arutleti selle üle, miks Eesti liiklusturvalisus tammub hukkunute arvu poolest juba viis aastat paigal ning milliste võtetega võiks õnnestuda teha järgmine kvalitatiivne hüpe. Indrek Madar leiab, et seniste meetoditega jääb uus läbimurre sündimata.
Lisaks selgitab Madar, miks Tallinnas Kaarli puiesteel kehtestatud 30 piirang on tema hinnangul üle pingutatud, miks ta ei poolda mõtet piirata autode kiirust elektrooniliselt nii, et üle lubatu need ei lähegi, ning missugusest ohutu sõidu põhireeglist pole Eesti autojuhid justnagu kuulnudki.
Kas raskevõitu jalaga „auto-Marko“ on liikluses probleemiks?
Seotud lood
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Hiilgeaegadel rohkem kui 350 miljoni inimese poolt jälgitud ning maailma enimvaadatud telesaatena Guinnessi rekordite raamatusse kantud BBC autosaate „Top Geari“ menu rajanes sootuks enamale kui kolme saatejuhi vaieldamatu sära.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”