Eesti e-riigi probleemid on peamiselt juhtimisalased ja tekivad näiteks siis, kui arendajatele antakse muudatusteks liiga vähe aega või kui juhid või ametnikud ei mõista muudatuste vajadust, rääkis E-riigi Akadeemia juht Hannes Astok.
- Eesti e-riik on maailmas endiselt number üks, kuid selle arnegus on ka karjuvaid puudusi, rääkis e-riigi Akadeemia juhi Hannes Astok. Foto: Andras Kralla
“Altpoolt IT-osakonnad, väga nutikad inimesed, võivad pakkuda välja igasuguseid asju, aga kui ülemine korrus toru ei tõsta ja asjast aru ei saa, siis ei juhtu midagi. Samas alati on mõistlik, et kui juhid mõtlevad välja mingeid muutusi, siis kohe sellesse kaasata ka IT-inimesed, kes oskavad öelda, kuidas seda võib-olla saaks veel paremini, veel nutikamalt, veel lihtsamini teha,” rääkis Astok Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus tõi Astok ka näite, millal on juhtimisvead e-riigi arendamisele probleeme tekitanud, ning rääkis, kus ta näeb praegu e-teenuste karjuvaid puudusi ja arenguvõimalusi. Juttu tuli ka personaalse riigi arendamisest. Muu hulgas rääkis ta Tartus toimuvast e-riigi konverentsist ja selle korraldamise väljakutsetest.
Küsis Hando Sinisalu.
Ekspert: e-riigi arengut pidurdavad poliitikud ja ametnikud
Seotud lood
Haridus- ja teadusministeeriumis (HTM) paljastunud IT-suutmatus kahjustab Eesti e-riigi mainet, seades löögi alla majandusele üliolulised arendused, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Täna maksab Eesti maksumaksjatele Eesti digiriigi ülalpidamine ligikaudu 100 miljonit eurot aastas, mis on vaid ligi 1% Eesti riigieelarvest, ütles NATO peasekretäri nõustaja ja IT-visionäär Linnar Viik.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.