Eesti e-riigi probleemid on peamiselt juhtimisalased ja tekivad näiteks siis, kui arendajatele antakse muudatusteks liiga vähe aega või kui juhid või ametnikud ei mõista muudatuste vajadust, rääkis E-riigi Akadeemia juht Hannes Astok.
- Eesti e-riik on maailmas endiselt number üks, kuid selle arnegus on ka karjuvaid puudusi, rääkis e-riigi Akadeemia juhi Hannes Astok. Foto: Andras Kralla
“Altpoolt IT-osakonnad, väga nutikad inimesed, võivad pakkuda välja igasuguseid asju, aga kui ülemine korrus toru ei tõsta ja asjast aru ei saa, siis ei juhtu midagi. Samas alati on mõistlik, et kui juhid mõtlevad välja mingeid muutusi, siis kohe sellesse kaasata ka IT-inimesed, kes oskavad öelda, kuidas seda võib-olla saaks veel paremini, veel nutikamalt, veel lihtsamini teha,” rääkis Astok Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus tõi Astok ka näite, millal on juhtimisvead e-riigi arendamisele probleeme tekitanud, ning rääkis, kus ta näeb praegu e-teenuste karjuvaid puudusi ja arenguvõimalusi. Juttu tuli ka personaalse riigi arendamisest. Muu hulgas rääkis ta Tartus toimuvast e-riigi konverentsist ja selle korraldamise väljakutsetest.
Küsis Hando Sinisalu.
Ekspert: e-riigi arengut pidurdavad poliitikud ja ametnikud
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Haridus- ja teadusministeeriumis (HTM) paljastunud IT-suutmatus kahjustab Eesti e-riigi mainet, seades löögi alla majandusele üliolulised arendused, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Täna maksab Eesti maksumaksjatele Eesti digiriigi ülalpidamine ligikaudu 100 miljonit eurot aastas, mis on vaid ligi 1% Eesti riigieelarvest, ütles NATO peasekretäri nõustaja ja IT-visionäär Linnar Viik.
Inseneri- ja arhitektuuribüroo Amhold ASi ja Euroopa juhtiva ventilatsiooniettevõtte Lindab ASi pikaajalise koostöö tulemusena valmis hiljuti Jõelähtme valda Iru külla tühjale jäätmaale Trumpfi fiiberlasertehnoloogia võimekusega tootmiskompleks.