Kuigi aktsiaturud on nädala alguse verelaskmisest taastunud, siis kõik eeldused täislikuks tormiks on jätkuvalt olemas, hoiatab Äripäeva börsitoimetuse juht Indrek Mäe.
- Sel nädalal turgudel aset leidnud langus oli Äripäeva börsitoimetuse juhi Indrek Mäe sõnul oodatud nähtus. Foto: Reuters/Scanpix
Põhjust hirmu tundmiseks leiab igale maitsele, tõi Mäe välja ja nimetas neli tegurit, mis praeguse olukorra on tekitanud.
Languse taga on tehnoloogiasektori tulemused, mille kasumiridadelt ei peegeldunud tehisintellekti tehtud massiivsed investeeringud, Jaapani keskpanga otsus intresse tõsta, hirm, et USA föderaalreserv on intresside langetusega hiljaks jäänud ja Lähis-Idas podisev konflikt.
Pessimismi süstib Indrek Mäe sõnul suur seitsmik, mis on endiselt väga kallilt hinnastatud. Paari protsendi jagu õhu välja tulemine aktsia hinnast pole tema sõnul piisav. Lisaks tuleb silma peal hoida Iraanil ja Iisraelil, Ukraina olukorral ja USA presidendivalimistel, mis kõik võivad täiusliku tormi moodustamisele oma tõuke anda.
Turgudel toimunust ja väljavaadetest saab pikemalt kuulata intervjuust. Intervjueeris Siim Sultson.
Eeldused täiuslikuks tormiks aktsiaturgudel püsivad
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Esmaste töötuskindlustuse hüvitise taotluste arv vähenes USAs eelmisel nädalal oodatust rohkem, pakkudes mõningast leevendust turgudele, kus levib mure USA tööturu ja majanduse edasise halvenemise pärast.
Kui möödunud nädalal Jaapani keskpank alles tõstis baasintressimäära 0,25 protsendile, siis nüüd on ametnikud väljendanud, et muutliku maailmakaubanduse tingimustes on edasine intresside tõstmine plaanist väljas.
Raske on välja mõelda põhjust, miks aktsiaturud peaksid lähikuudel korralikku kasvu näitama, kirjutab Delovõje Vedomosti börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.