Keskkonnavaidluste hulk aina kasvab. See murendab aga ettevõtjate kindlustunnet ja paneb projektid teadmata ajaks pausile.
- Alexela keskkonnajuht Terje Luure ja advokaadibüroo Cobalt valdkonnajuht Rauno Ligi ütlevad, et keskkonnaamet peaks erinevate lubade taotlemise protsessi kiirendama Foto: Karmen Laur
Juulis avaldas advokaadibüroo Cobalt ülevaate hooaja keskkonnavaidlustest. Selgus, et vaidlusi, aga ka huvigruppide kriitikat on üha rohkem.
Cobalti valdkonnajuht Rauno Ligi kirjeldas, et probleem seisneb selles, et lubade saamine ja vaidlustamine võtab aastaid, vahel lausa kümnendi. “Kui ei ole kindlust, kas lõpuks loa saad või mis tingimustel, siis väga ei tahetagi riske võtta,” rääkis ta. Seda eriti siis, kui on soov kaasata võõrkapitali.
Alexela keskkonnajuht Terje Luure näeb seda ka praktikas. Tema sõnul on vaidlused muutunud täppisteaduseks. “Mis on kurb, on see, et ettevõtjaid, kes tegutsevad keskkonnaruumis, käsitletakse rumalatena, nagu me ei teaks enda tehnoloogia omapärasid,” nentis ta. Luure sõnutsi on sellist suhtumist näha ka seadusloomes: kui erasektor või erialaliit toob välja kitsaskohad ja pakub lahendusi, ei võeta neid arvesse.
Pikad menetlused ja kohtutee murendab kindlustunnet ning paneb pausile nii igapäevatöö kui ka investeeringud. “Me ei saa teha strateegilisi otsuseid järgnevateks aastateks,” lausus Luure.
Luure ja Ligi vaatavad otsa eelkõige keskkonnaametile: amet peaks lubade taotlemist kiirendama, bürokraatiat vähendama ning ettevõtjaid rohkem usaldama ja vähem igat sammu kontrollima.
Veel räägiti ootustest ja ka pettumusest kliimakindla majanduse seaduse suhtes, õlitehasest ja põlevkivisektorist ning keskkonnavaidluste mõjust majandusseisule.
Saadet juhtis Karmen Laur.
Tugev hoop kindlustundele: amet menetleb aastaid, ettevõtlus seisab
Seotud lood
Värske kliimaminister Yoko Alender (Reformierakond) lubab oma ametiajal bürokraatia vähenemist, taastuvenergia arendamist ja priskemaid hüvitisi erametsaomanikele.
Kliimakindla majanduse seadus sätestab ettevõtjate jaoks trajektoore, mida mööda on neil mõistlik liikuda, ütles minister Yoko Alender. Et ettevõtjad reaalselt nende trajektooride järgi liiguksid, selleks pakub seadus erineva kaliibriga meetmeid.
Eesti majandus peab radikaalselt muutuma, ja muutubki
30 aastat tagasi oli aeg teha õigeid panuseid ning ka siis öeldi Eestis, et “ei saa”. Saab küll ja saab käsikäes kliimaseadusega, mis seab tunduvalt kõrgemad eesmärgid, kirjutab tehnoloogiaettevõtja, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Jüri Kaljundi.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.