„Digiareng saab toimuda siis, kui ettevõttel ja inimestel on võimekus digimuutusi ellu viia,“ nentis ühes hiljutises Äripäeva raadio saates DigiDrive’i digimuutuste juht. Kuidas aga on lood digipädevusega Eesti HR-valdkonnas?
- Helen Roots, Martin Rajasalu ja Pille Parind-Nisula. Foto: Andres Laanem
Hooaja esimeses „Töö ja palga“ saates kirjeldavad Motichecki esindajad Pille Parind-Nisula ja Martin Rajasalu, missugusel tasemel oleme digitaliseerimise poolest Eesti personalitöös, missugused trendid valitsevad mujal maailmas ja miks peaks digitaliseerimine olema just see koht, millesse ettevõte peaks ressurssi paigutama. Uurime välja, mis on tark, mis loll töö ja missugused on tagajärjed, kui jätame HR-valdkonna digiarengusse panustamata.
Me räägime viimasel ajal personalijuhist kui juhi paremast käest või partnerist juhtkonna laua taga ning eks ju digitaliseerimine sõltu ka sellest, kui palju tegelikult on personalijuht vaba endale ise töövahendeid valima, sh kui palju tal on käsutada ressursse tehnoloogia kasutuselevõtuks. Kui palju on Eestis personalijuhte, kes ise oma eelarve üle otsustavad, ja kas see peaks normiks kujunema, et personalijuht ei pea oma teemasid suruma ja lükkama, vaid on ise eestvedaja ja suunanäitaja?
Puudutamata ei jää ka big data teema, samuti teeme selgeks, kas ja kui valmis me oleme uute põlvkondade vastuvõtuks töömaastikul.
Vestlust veab Personaliuudiste juht Helen Roots.
Digitaliseeritus sõltub valmisolekust. Kuidas on Eesti HR-valdkonnas lood digipädevusega?
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”