Äripäeva arvamusliider: 500 miljonit eurot aastas lihtsalt vedeleb laual

Valitsus pole suutnud siiani otsustada, kuidas ettevõtteid järgmistel aastatel maksustada: kas võtta protsent nende kasumist või siis palgafondist või hoopis bilansimahust.

Kuid “Äripäeva arvamusliidri” stuudiosse kogunenud Äripäeva juhid leiavad, et see on klassikaline müügitöö võte: pane ette variandid, mille vahel otsustada, selle asemel, et avada debatt põhimõttelisemaks küsimuseks.

“Me kaalume kolme maksustamise viisi vahel. Samas neljas võimalus, et jätaks selle maksu üldse kehtestamata, see on arutelust väljas,” rõhutas Äripäeva peadirektor Igor Rõtov, kelle hinnangul on bilansi maksustamine juba olemuselt vale ning selle nimetamine varamaksuks on eksitav.

“Kui need [kaubandus-tööstuskoja juhi Mati Paltsi] sosinad kokku võtta, siis kogu maksudebatist puudub pikk vaade ja filosoofiline sügavus maksusüsteemist kui sellisest — keda see peaks soosima ja keda mitte,” ütles Äripäeva investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang.

“Käib hästi tehniline ja kiire soperdamine, kus üleöö muudetakse väga fundamentaalseid seisukohti, adumata, millist riiki me 20 ja enama aasta plaanis soovime ehitada.”

Ka Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel tunnistas, et suur probleem on meeletu kiirustamine: “Kogu aeg on öösel vaja teha otsuseid.”

Nii Rõtov, Mandel kui ka Lang usuvad, et riik pole veel kaugeltki piisavalt teinud, et avaliku sektori kulusid kokku tõmmata. Mandeli arvates võib hiljuti avalikuks tehtud neli protsenti kärpeid teha ka “toolilt tõusmata”.

Rõtovi sõnul oli tal Kristen Michali uue valitsuse suhtes küll esialgne optimism, et mõtteviis muutub, kuid praegu läheb kõik vanamoodi edasi. “Või veel hullemakski,” lisas ta.

Ehkki Rõtovi sõnul on kõik kolm valikuvarianti halvad ja ta ei leia, et nende vahel peakski otsustama, eelistaks ta ise – kui peab valima – ettevõtete klassikalist kasumimaksu. Seejuures on tema arvates vastuseis kasumimaksule täiesti lahutatud majanduslikust mõtlemisest.

“Mulle tundub, et argument, mis tuleb nii Reformierakonnalt kui ka tööandjate keskliidult ja kaubanduskojalt, pole niivõrd majanduslik kui emotsionaalne mantra. See, et 1999. aastal vabastati ettevõtted tulumaksust, mis tõesti toona oli progressiivne, on mõnede inimeste peadesse kinni jäänud.”

Rõtov rõhutab, et Eestis on OECD ehk n-ö rikaste riikide klubi kõige madalamad varamaksud. “Kui kehtestada [varamaksudena] Euroopa keskmine või selle lähedane, siis automaatselt oleks võimalik väga rikastelt inimestelt võtta maksudena 500 miljonit eurot.”

Peatoimetaja Mandel lisab, et vestlused jõukate inimestega ka kinnitavad, et põhimõtteline valmisolek varamakse tasuda on selgelt olemas.

Langi sõnul on siin taga ka selge majanduslik loogika: “Plussid on stabiilsus, vähem on võimalik peita ja spekuleerida — seda maksu on keeruline vältida. Lõppeks ka vara efektiivne kasutamine — sul on motivatisoon panna vara tööle.”

Arutelus tuli veel juttu, kuidas pöörata ümber vaeseks vingumise trendi, mida teha, et muuta investeerimiskeskkonda atraktiivsemaks, miks ja kuidas peaks riik veel laenu võtma ning miks pole kaugeltki väheoluline kogu arutelus ka õigluse ja võrdsuse, dünastilise rikkuse ja meritokraatia küsimus.

Vestlust juhtis Indrek Lepik.