Oktoobrikuises saates “Investeerimisportfell 2030” heitsid kinnisvaraturule pilgu peale kinnisvarainvestorid ja taskuhäälingu “Kinnisvarajutud” eestvedajad Siim Semiskar ja Algis Liblik. Avati ka võimalusi üüriturul.
- Kinnisvarainvestorid Siim Semiskar ja Algis Liblik räägivad saates, miks ei peaks kinnisvaraturult rasketel aegadel lahkuma. Foto: Äripäev
Saate esimeses osas rääkisid Semiskar ja Liblik, kuidas kinnisvara tootlus on hakanud taastuma, sh üüritootlus, mis jõuab Tallinnas kohati juba 5-6 protsendini. Suure tootluspotentsiaaliga kohta aga välja ei toodud. “Kui välja öelda koht, mis on alahinnatud, on sellega juba hiljaks jäädud,” nentis Semiskar.
Lahati ka probleeme, mis investoritele turul võivad otsa vaadata. Üheks takistuseks võivad olla liialt optimistlikud kodumüüjad, kes soodustust teha ei taha, märkis Semiskar. Ta jagas enda kogemust järgmise investeeringu ostmisel, kus müüjad hindavad pindade väärtust liialt kõrgeks.
Küsimuse alla sattus ka Viljar Araka eelmise nädala arvamuslugu, kus Efteni Real Estate’i tegevjuht väitis, et “
institutsionaalne investor on täna kartlik, mis loob jaeinvestorile parema võimaluse kui kunagi varem”. “Viljar on tark mees,” ütles Liblik. “Kui Viljar on seda juba öelnud, siis ega meil midagi targemat pole lisada,” lisas Semiskar.
Saate teises pooles avati pikemalt üürituru nüansse. Semiskari sõnul võivad investorile kui üürileandjale muret tekitada ka nn šoppajad, kes käivad kortereid vaatamas, ilma et oleks plaanis neid üürida. Selline asi juhtub aga pigem Tallinnas. “Väiksemates kohtades, kus valikut nii palju ei ole, selliseid inimesed puuduvad,” kostis Semiskar.
Lisaks räägiti, mida otsivad üürnikud. Kui paar aastat tagasi vaatasid üürnikud üürikorteri otsimisel rohkem kommunaale, siis nüüdseks on seda vähemaks jäänud, märkis Liblik. Samuti ei ole Libliku kogemuste põhjal üürikorterites enam suurt nõudlust ahjude järele – see on asendunud ühe teise kodumasinaga.
Saates jagati ka oma värvikaid kogemusi üürnikega. “Ühega oleks peaaegu kakluseks läinud,” sõnas Liblik. Semiskar aga jagas kogemust potentsiaalse üürnikuga, kes poole aasta üüri tahtis ette maksta.
Samuti sattus arutluse alla, kas investoritel on praeguste intressimäärade keskkonnas jätkusuutlik osta Eestis kinnisvara üürile andmise eesmärgiga – vastus oli kindel jaa!
Kinnisvarainvestor: üürnikuga läks peaaegu kakluseks
Seotud lood
Paljud lauljad, näitlejad ja teised kultuurikandjad on huvitatud investeerimisest, aga neil jääb vajaka julgusest, teab armastatud muusik Tanel Padar oma kogemustest. Tema edu teekond investeerimismaailmas on näide, kuidas julgust kokku võttes ja tegutsema hakates võib eesmärgiks seatud miljoniportfell oodatust lühema ajagagi kokku tulla.
Kuigi ärikinnisvaraturul valitseb kõrvulukustav vaikus, on äratanud viimase paari kuu jooksul minu huvi nii mõnigi EfTENi investeering.
Aktsiaturud on tihtipeale ebastabiilsed ning tekitavad stressi isegi kogenud investorile. See on mind mõtlema pannud, et ehk pakub kinnisvaraturg mulle kauaoodatud puhkust volatiilsusest ja hoiab mind nii mõnegi hallineva juuksekarva eest.
„Kui baari tulevad mersuga mees ja traktorist, siis kumma võtad? Kõik vahivad mersuga meest, aga traktor maksab kaks ja pool miljonit. Tuleb osata vaadata ikka,“ selgitas investor Marju Karin oma strateegiat. Alternatiivinvesteeringutega õnnestus Karinil kokku saada ka oma Hispaania korteri sissemaksu summa.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.