Investor Tanel Padar: esimene miljon võib isegi oodatust kiiremini tulla

Kohtume Taneliga Peetri alevikus asuvas hubases Rucola restoranis, kus muusik armastab koos abikaasa Laureniga einestamas käia. Ta saabub kohale musta Mercedese džiibiga, pakatab silmanähtavalt energiast ja naljatujust ning autost välja astudes hakkavad killudki kohe lendama. Poolteist tundi intervjuud kulub kiirelt ning ajakirjaniku näolihased annavad naeruteraapiast järgmisel päevalgi veel tunda.

Kuidas see nii läks, et Lääne-Virumaalt Uhtna külast pärit Tanelist sai edukas muusik, ettevõtja, kinnisvaraarendaja ja investor? Selgub, et nii lauljaks kui ka ettevõtjaks sai ta täiesti juhuslikult. Investoriks hakkamiseks tuli aga end jõuga takka utsitada esimesi samme tegema.

Küsimusele, kas ta unistas lauljaks saamisest juba lapsepõlves, jääb Tanel pikaks viivuks mõttesse ja nendib siis, et ta pole kunagi unistanud muusikuks ega konkreetselt lauljaks saamisest. Korraks vilksatas tema peas, et äkki hakkaks suureks saades tuletõrjujaks. Nimelt oli tuletõrjuja eeskuju tema vanaisa näol olemas, kes lapselapse vahel Kunda depoosse kaasa võttis. “Pätti ja politseinikut ma igatahes lapsena ei mänginud,” itsitab ta. Seda siis lihtsalt põhjusel: välismaa krimi­seriaale sel ajal Eestis ei näidatud.

Tema vanemad olid mõlemad muusikud ja tegid bändi nimega Vigry. Samas “päris töö” oli emal lasteaias muusikaõpetajana ning isal kolhoosis autojuhina. “Ma ei teadnud, et bändi tegemisega üldse on võimalik mingit raha teenida ja et see nagu mingi töö oleks, kui ema-isa vahel õhtuti bändiga esinemas käisid.”

Koos õega (Gerli Padar-Parmas – toim) käidi lastemuusikakoolis. Gerli õppis klaverit, kuid et klaver asus Taneli toas, siis kippus poiss seda ise pidevalt näppima, kirjutas laule ja püüdis kuulmise järgi ennast ka klaveril saata. “No ma üritasin oma mussi teha,” muigab Tanel rahuolevalt. Ja õigesti tegi, sest mõnest lapsepõlves kirjutatud loost ongi tal hiljem päris lugu saanud, mis raadiojaamades ikka ja jälle kuulajate kõrvu rõõmustab.

“Kui mu õde võitis “Kaks takti ette” saate, siis tuli ta suhteliselt bravuurikalt koju, lõi minu toa ukse lahti ja ütles valjuhäälselt välja kõik, mida ta minu musitseerimisest arvab ja sellest hetkest võtsin endale eesmärgiks tema ekslikkust tõestada,” naerab Tanel. See sündmus sai päästikuks, et Tanel tõsisemalt lauljaks saamise nimel tegutsema hakkaks. Ei saanud ju lasta jääda domineerima vanema õe ebaõiglasel arvamusel, et tema laulud rikuvad teiste inimeste elukvaliteeti.

Muusikaga süvitsi tegelema pani 15aastast noormeest lisaks õe karmile kriitikale ka see, et Lahemaa Rahvamuusikute ansamblis, kus ta kaasa lõi, oli lihtsalt nii mõnus seltskond kokku sattunud. Kogu aeg toimus midagi ägedat, käidi esinemas ja põlvkondadeülene seltskond, kellega koos pulli tehti, tundus talle justkui teine pere.

Ühe Ungari reisi järel tekkis kaasmuusikul mõte, et võiks Taneliga lausa oma bändi teha. Taneli silmad löövad seda aega meenutades kirglikult põlema, muhe muie ilmub näole ja ta kir­jeldab, kuidas ta sel reisil teenis kaaslastelt “igiliikuri” hüüdnime, kuna ei suutnud paigal püsida, piinas kaaslasi kõikvõimalike pillide mängimisega ja tegi igal võimalikul ja võimatul hetkel reisikaaslastele action’it. “Ilmselt jätsin neile kustumatu mulje,” itsitab ta.

Lõbusal reisil juhtus nii mõndagi, näiteks­ toodi välismaalt koju ka kohalikke veine. Et piirivalvureid ninapidi vedada ja lubatust suurem kogus tuua, peideti osa pudeleid inglinäoga blondi poisi asjade hulka. Kes sellist süütu ilmega noormeest ikka läbi puistaks, eriti kui ta veel magusasti magab, veinilaadung teki all kaisus.

Reisilt naastes sündiski Taneli esimene ansambel Terved ja Tugevad ja hakati käima ka esinemas. “Ma mäletan, et esimese kontserdi honorariks sain 50 krooni. Ma polnud viiekümne­kroonist rahatähte varem oma silmaga näinudki. See oli väga äge!”

Edasi läks tema lauljakarjäär suure hooga ülesmäge. Olles mõne kuu, sügisest jõuludeni bändi teinud, taipas Tanel, et ta lausa supleb rahas ja uskumatul kombel võibki bändiga päriselt raha teha. Ei peagi “päris tööd” otsima!

“Esimese teenitud rahaga ei osanud ma toona väga midagi muud peale hakata, kui ostsin poe taga lumehanges istuvale kolmele bomšile ehk napsitavatele vanameestele igaühele ühe pudeli Thomsoni viskit jõulukingiks,” meenutab Tanel. Veel maksis ta osaliselt oma pere kommunaalarveid ja noh, mis seal salata, vahel ostis endale ka suitsu. Kulukaid hobisid tal polnud ning ägedaid riideidki 1990ndate keskpaigas veel väga osta polnud. Tanel nendib, et asjad, mida talle teha meeldis – käia metsas ja kalal – olid ju kõik tasuta. Seega raha tal enda peale peaaegu üldse ei kulunudki.

Lapsepõlves oli perel aeg-ajalt rahaliselt keerulisi aegu. “Elasime vahel ikka peost suhu, pesime ennast külma veega. Aga mingit tohutut tungi rikkaks saada ega trotsi vaesuse vastu mul ei tekkinud. Ma olin ka kasinate võimaluste juures õnnelik,” räägib ta. Noore inimese elu käis ju ikka peamiselt kodust väljaspool, hommikul tegudele ja õhtul pimedas koju kotile.

Noormees mõistis ühel hetkel, et teenib bändiga esinedes oma emast kuu lõikes kaks korda rohkem raha. “Jätsin kooli 10. klassis pooleli, sest nägin, et ka ilma koolihariduseta saab hakkama,” meenutab Tanel. See arusaam pani teda ennast tuleviku mõttes turvaliselt tundma. Polnud vaja ennast kuidagi raamidesse panna ega mitmel rindel katkestada.

Samas ühiskonna poolt sissejuurutatud mõte, et muusikul peaks ikka “päris töö” ka olema, tõi talle mõtte, et peaks kohalikku Viru õlletehasesse laomeheks kandideerima.

“Mõtlesin, et lähen lattu tööle, sest just see oli koht, kuhu läksid otsejoones tööle minusugused poisid, kes koolist olid välja kukkunud,” räägib Tanel oma katsest palgatööle minna. Teda ahvatles ka boonuseks pakutav kastitäis praakõlut, mida ettevõte laomeestele igal reedel pärast tööpäeva lõppu jagas. “Tundus nagu täiuslik töökoht,” naerab Tanel.

Paraku luhtus see katse juba eos ning praak­õllest tuli tal suu puhtaks pühkida. Laomehe­hakatis pandi juba tehase ukse peal paika. “Öeldi, et olen ehk küll füüsiliselt tugevam kui mõni teine, kuid laomehena tööle ma oodatud pole.” Miks nii? Taneli sõnul saadi vabrikus tõenäoliselt aru, et temasuguse laomehena tööle võtmine oleks lihtsalt muusikuande raiskamine. Nii tuli tal oma liistude ehk muusika juurde jääda ja mis seal salata, see meeldiski noormehele rohkem, kuigi kurvavõitu oli tasuta õllekastist ilma jääda.

Tanelile kuulub praegu osalusi mitmes ettevõttes. Kust tuli arusaam, et vaja oleks ettevõtjaks saada? Ettevõtja olla ja oma firmat omada tundus Taneli sõnul talle alguses ahistavana. Liiga palju bürokraatiat! Aga FIE ehk füüsilisest isikust ettevõtja näis talle kuidagi etem variant ja nii ta sellest alustaski.

Et tema 1. veebruaril 2003. aastal loodud bändi The Sun äri­mahud järjest suurenesid, tuli lõpuks ikkagi ka ettevõte asutada, et asjaajamist paremini hallata. Üllatuslikult endalegi muutus muusiku elu sellest sammust hoopis tunduvalt lihtsamaks, sest kogu tšekimajandus ja vastutus liikus üle raamatupidajale, kelle puhul oli kindel, et ta teeb asju õigesti. FIEna oli see pool tundunud Tanelile veidi ebamugav, sest alati oli väike kahtluseuss hinges, kas ikka sai kõik õigesti kajastatud.

Investeerimise vastu tekkis praegu 43aastasel rokkaril huvi 35aastaselt, kuid esialgu jäi see veel ootele, sest kuklas häiris muusikut asjaolu, et tema haridustee oli jäänud poolikuks. Seega suundus Tanel täiskasvanute gümnaasiumi ning pärast selle lõpetamist asus EBSis (Estonian Business School – toim) õppima ettevõtlust ja ärijuhtimist, kuna see oli tema sõnul ainuke kool, kus ei olnud matemaatika lävendit.

Ta räägib, et ka bändikaaslaste hulgas on päris mitu investorit ning tegelikult on üldse päris paljudel loomeinimestel huvi oma raha kasvatamise vastu investeerimise teel. Paraku kardetakse, et see on liiga keeruline ja hirm on ka oma rahast ilma jääda.

“Kui ma saaks euro iga kord, kui keegi küsib, kas see või too on ikka hea koht investeerimiseks ehk koht, kus raha ei kaota, siis ma oleks ammu miljonär,” naerab ta. Paljudel loominguinimestel, kellega ta igapäevaselt suhtleb, on rahalisi riske raske taluda.

“Sellepärast on mul ülimalt kahju, et adekvaatseid ühisrahastuse portaale enam ei ole, nagu veel siis, kui mina investeerimisega pihta hakkasin. Alustamise ja õppimise mõttes olid need minu jaoks väga head instrumendid,” räägib ta kirglikult. Nimelt oli väikeste summadega alustamine ja intressidena kontole laekunud ­sentide nägemine äärmiselt kaasahaarava mõjuga.

Tekkis kogemus, et investeerimine polegi midagi väga riskantset ega tohutult keerulist. Just praegu, kui pärast 2021. aastal Tallinna börsil toimunud suurt buumi on makromajanduse seis kehvem, on inimestel investeerimishirmud veelgi suurenenud, on Tanel veendunud. “Paljudel on portfellid punased ja nad ei taha enam mitte kunagi midagi investeerimisest kuulda. Nad tahaksid vaid investeeringutest vabaneda,” nendib ta.

Investeerimisportfellis on Tanelil nii aktsiaid, kinnisvara, laene kui ka Omaraha ja Mintose platvormil tehtud ühisrahastuse investeeringuid.­ Kinnisvarasse investeerimises sai ta käe valgeks koroona-aastatel.

Ta tunnistab, et ilma laulmiseta ja esinemata oli koroonalukustuse ajal raske elada. “Aplaus publi­kult, energia ja emotsioon, mida ma esinedes sain, jäi koroona ajal ära ja ma igatsesin seda hullusti. Tegelikult vajusin ma täitsa depressiooni,” kirjeldab ta raskeid aastaid. Tanel muutub emotsionaalseks ja väljendab selgelt, et laulmine ja muusika on see, mis tema hingele pai teeb ning milleta elada on valus ja kurb.

Samal ajal sai ta aga tunda end rahalises mõttes rahulikult, sest ajal, mil muusikuna leiba teenida polnud võimalik, olid investeeringud majanduslikult abiks. Vaesus kuskilt otsast ei kimbutanud.

“See ongi põhiline asi, miks investeerida. Turvatunne. Ma tahtsin ka seda, et mul oleks haridus ja et kui peaks midagi juhtuma mu häälega või kuulmisega või saan mingi muu tagasi­löögi elus, siis vähemalt ei pea kuuse alla elama minema.” räägib ta.

Tanel tahab olla oma valikutes vaba, sest ühel hetkel võib ta siiski ka lauljana tegutsemisest lihtsalt ära väsida. Siis oleks tal oma senisest karjäärist kogemus ettevõtjana olemas, silmaring tänu haridusele ja investeeringute haldamise kogemusele ka piisavalt lai, et tulevikus mõne teise ettevõtte edusse panustada. Praegu ta aga pille veel kotti pakkida ei kavatse, vaid naudib olukorda, kus saab tegeleda justkui armastatud hobiga, mille eest veel makstakse raha ka. Ta kinnitab, et see ongi retsept õnnelikuks eluks.

Aastatel 2020–2022 võttis Tanel ette ka kinnisvara arendamise Viljandis, mis juba iseenesest kiirendas portfelli kasvu – tegemist on kapitalimahuka varaklassiga, kus on ka võimendust kaasatud. Samuti toimus just neil aastatel kinnis­varahindade kiire kasv.

Kinnisvaraga toimetades tundis ta samas pidevalt hirmu, et äriplaan ei realiseeru nii, nagu algselt arvestatud. Lõpuks laabus ehitusega kõik siiski kenasti ja miinust ta kinnisvarast ei saanud, meenutab Tanel. “Eriti kui võtta arvesse oma aega ja kapitali ning lisada sinna juurde ka sotsiaalne kapital ehk kõned mõnele sõbrale, kes aitasid materjalidega. Võin rahul olla küll.”

Alates aastatest, mil tuli juurde ka kinnisvara arendamine, on Taneli portfell läinud kinnisvara poole kaldu. Seda juba laenuvõimenduse kasutamise tõttu. Teistes finantsinstrumentides, nagu näites aktsiates, Tanel end nii hästi ei tunne, et julgeks seal tegutsedes ka võimendust võtta.

Tal on praegu portfellis kaks korterit, millest üks asub Viljandis, tema enda arenduses. Selles teeb ta Airbnb kaudu lühirenti. Ja teine on Pärnus ning plaan on ka see samamoodi lühiajaliselt välja üürida, kuid korter pole veel lõplikult sisustatud. Et korterid on mõlemad väljaspool Tallinna, siis kas ise kaugel elades ei ole keeruline neid majandada? Selgub, et abiks on kohalik koostööpartner Viljandis ja Taneli enda abikaasa Lauren on see, kes korterite majandamisel põhiboss on.

Tanel lubab ajakirjanikule, et loo autentsuse jaoks vaatab ta spetsiaalselt veel portfelli osakaalud varaklassiti üle. Muidu ta igapäevaselt oma investeeringuid ei vaata ja panka sisse ei logi. Selle reegli kehtestas ta endale lausa jõuga, sest pidev vahtimine kipub sõltuvust tekitama. Samuti on ta kahe väikese lapse isana ennast ka sotsiaalmeediast rohkem eraldanud, et jääks rohkem kvaliteetaega pere jaoks. “Nutiseadmeid kasutan nüüd kõvasti vähem tänu sellele, et ma ei vaata finantsturge ega sotsiaalmeediat,” sõnab ta rahulolevalt.

Tanel möönab, et lemmikvaraklassi tal otseselt pole, sest see muutub ajas. Aktsiad samas on talle alati meeldinud. Kõige igavam varaklass on talle seni tundunud võlakiri, kui praegusel kõrgete intresside ajastul on need tema silmis siiski atraktiivsed ja hajutamise eesmärgil on tal neid ka portfelli soetatud.

Äsja börsile tulnud Infortari puhul meeldis Tanelile ettevõtte sümpaatne juhatuse esimees Ain Hanschmidt ja ta kuulas huviga ära ka IPOeelsed nii Äripäeva raadios esitatud kui leheveergudel kajastatud intervjuud Hanschmidti ja ka teiste sõna võtnud investoritega, kuid aktsiaid siiski ei märkinud. Põhjuseks kahtlus selles suhtes, et aktsia hind kõvasti tõusta võiks. Seega oli Taneli tunnetus pigem see, et praegu on aeg, kus investor saaks mujalt paremat tootlust.

Taneli suurim aktsiapositsioon on LHV Group, mida ta omab märkimise ajast saadik ja mida on ka juurde ostnud. Paraku käesoleval aastal on aktsia vaid külgsuunda näidanud. Kas müügimõtteid pole pähe tulnud?

Ta raputab pead. “Minu suur pluss, aga ka minu kõige suurem hukatus on lojaalsus,” selgitab ta. Rokkar on enda sõnul suur LHV kui ettevõtte fänn, sest ta lihtsalt armastab neid inimesi, kes LHVd juhivad, ja samuti selle pangagrupi teenuseid. LHV näol on tegemist tema kõige esimese aktsiaga üldse. “Ma ütlesin Kristjan Liivamäele hiljuti sedasama, et saan aru, et ma kaotan tootluses, kuna LHV on portfellis väga suure osakaaluga positsioon. Ja ehk oleks osa sellest tulnud seisakuaastal mujale paigutada ja rohkem teenida. Aga mul ei ole südant müüa!”

Samuti pole tal praegu LHVst paremaid investeerimiskohti silmapiiril. Ta arutleb, et võlakirju võiks samas juurde võtta LHV aktsiate arvel, aga ka nende osakaal on hajutamise mõttes piisavalt suur. “Ma plaanin tegelikult hoopis nii LHV kui ka Hepsori aktsiaid juurde osta, kui saan paarist tehingust raha vabaks,” tutvustab Tanel oma järgmist inves­teerimis­ideed.

LHV 2023. aasta külgsuunda tuleks tema meelest hoopis rahulikult ignoreerida, sest suurem osa aktsiatest on liikunud külgsuunas. “No ega Coop ju ka ei tõuse. Coop Panga juht Margus Rink ütles Äripäeva raadios, et vaatab iga päev aktsia hinda ja see ei tõuse … ma võiks temaga kokku leppida, et hakkan ise iga päev Coopi aktsia hinda vaatama ja juhul, kui tõuseb, siis helistan talle. Nii jääb Margusele rohkem aega, mida kasvu­strateegiale panustada,” itsitab Tanel mõnuga.

Balti börsilt on tema portfelli jõudnud veel Merko, EfTENi, Šiauliu Bankase ja Kaubamaja aktsiaid. Välisbörsilt on ta ostnud Alphabeti. Tanel on enda sõnul Tallinna börsil investeerinud ettevõtete juhtidesse ehk ostnud nende ettevõtete aktsiaid, mille juhte ta usaldab. Mitu neist on tal ka telefonikõne kaugusel. “Tunnen ja usaldan neid täielikult, nad teevad head tööd,” kiidab ta.

Kuigi Taneli portfellis on ka veidi Omarahas ja Mintoses tehtud ühisrahastuse investeeringuid, on ta sealt enamasti siiski väljunud­ ning ühisrahastuses enam suurt potentsiaali ei näe. “Kaks kinnisvara finantseerimist pakkuvat ühisrahastus­portaali said kiire lõppmängu minu poolt. Enamik minu portfellis, kes võlgu jäid, hakkasid varasid kantima ja pankrotipesadest pole võimalik enam midagi kätte saada,” nendib ta.

Pärast miljonilise portfelli saavutamist oma teekonnale tagasi vaadates tunnistab muusikust investor, et see aeg on olnud äärmiselt turbulentne. Sellesse aega on jäänud nii koroona-aasta suur krahh ja tõus kui ka 2022. aasta suur karuturg. Vahel on ta näinud oma portfelli 40–50% kasvu ja siis ühtäkki on see kõik kadunud ja tootlust vaid napp paar protsenti.

“Ja siis hoiad peast kinni ja mõtled, mis sa nüüd valesti tegid. Aga ei teinudki tegelikult midagi valesti … teistel, kel õnnestus tipust osta, on portfell ju lausa punases. Ja kui sul on tootluseks 2%, siis mõistad, et see on tegelikult õnn. Äge on just see, et sa olid julge ja ostupoolel olev investor,” kirjeldab Tanel omaenda emotsioone, mida portfelli kasvatamisel kogeda on tulnud.

Olles julgelt ostnud siis, kui maailma kogenuimad gurud soovitavad ehk kui “veri tänavatel”, on ta hiljem saanud kenakese kasvu osaliseks. Turgude kõikumisega tuleb lihtsalt arvestada.

Tanel rõhutab, et majandus ongi tsükliline. “Me ei saa enam arvestada sellega, et iga 4–8 aasta tagant tuleb karuturg. Info liigub nii kiiresti ja meedial on suur võim turgu kõigutada. Börs on nagu Läänemeri – kõigub kõvasti. Purjetajad üle kogu maailma ütlevad, et see on üks keerulisemaid meresid seilamiseks.”

Selgub, et paanika tekkimise vastu aitab see, kui liikuda sarnaselt mõtlevate teiste investorite ringkonnas, kellel on investeeringud hästi läbi mõeldud ja seetõttu nad karuturu ajal liigselt ärevusse ei satu. Asutakse hoopis ostukohti otsima.

“Olen languste ajal südamerahuks teinud paar kõnet ja arutanud teiste investoritega olukorda ja mõelnud, mis see strateegia oleks.” Taneli sõnul käib arutelu selle üle, kuidas turul häid hindu ära kasutades šopata, arvestades ka seda võimalust, et langus võib veel jätkuda.

“Minu portfelli eksponentsiaalne kasv on toimunud just nendel kriisihetkedel. Soodsalt varade ost on aidanud mul portfelli miljoni euroni kasvatada planeeritud kümne aasta asemel viie aastaga,” nendib ta.

Et tema varade väärtus ulatub juba eesmärgiks seatud miljoni euroni, see selgus Tanelile päev pärast 2023. aasta jaanuaris toimunud investor Toomase konverentsi. “Oli varahommik ja otsustasin portfelli ülevaate ära teha, sest hiljem oli plaan kokku saada oma investoritest sõpradega, et arutleda, kuidas kellelgi aasta läks.” Igal juhul üllatus ta numbreid kokku lüües, et summa oli ühtäkki juba seitsmekohaliseks kasvanud. Sellest enam-vähem poole on ta investeerimisaastate jooksul ise portfelli pannud ning pool tulnud tootlusena.

Investeerimist alustades oli Tanel soovinud kasvatada portfelli ühe miljonini 10 aastaga ja koos investoritest sõprade abiga oli ka välja arvutatud igakuine investeeringusumma, mis tal tuli portfelli paigutada. Oma panused olid aga plaanitust suuremad ja nii läkski miljonijaht poole kiiremini. Igatahes uus portfelli eesmärk on nüüd paigas: viis miljonit eurot.

Tanel möönab, et eriti põnev on jälgida finantsturge just turbu­lentsetel aegadel, sest päeva jooksul võib palju suuri tõuse või langusi toimuda.

Investorid näevad siis ju reaalajas, kuidas uudised mõjutavad aktsiaid portfellis. Ja ta on ka vahel üllatuslikult märganud, et mõnikord ei pruugi investori meelest olulised uudised turgu mõjutada. Tundub, nagu info liikumise ja turu liikumise kiirus pole omavahel korrelatsioonis, mõtiskleb Tanel.

“Kui sa ei suuda süveneda uudiste sisusse, siis vahel piisabki paanika tekkimiseks sellest, et turul on jõnks alla käinud. Seega parem hoian end piisaval määral turu jälgimisest eemal, sest muidu lõhnaks see väga kauplemise järele ja sinna ei tahaks üldse minna. Kui distsipliini pole, siis lased oma emotsioonidel end kõrvale kallutada ja keerad mingi käki kokku, mida pärast ise meenutada ka ei taha ega ammugi mitte kolleegidele rääkida,” hoiatab ta.

Taneli näole tekib häbelik ilme ja ta tunnistab naerdes, et on ise sellistesse lõksudesse astunud küll ja mõne fopaa siiski investeerimisteekonnal teinud. Õnneks küll mitte suurte summade eest. Kord sattus ta Äripäeva lugedes vaimustusse Läti ettevõtte HansaMatrixi aktsia võimsast kasvupotentsiaalist. Nimelt oli analüüsis välja toodud, et ettevõttele kuulub pool idufirmast Lightspace, millest eeldati, et see saab järgmiseks ükssarvikuks.

“Ma ei teadnud selle ettevõtte tausta ega mitte midagi. Ilus jutt pi­mestas mu ära ja ostsin aktsiaid. Samal ajal kõik teised müüsid, aktsia langes …” naerab rokkar.

Et ta kasutab oma portfelli haldamiseks investorist sõbra Marko Oolo tehtud Exceli tabelit, siis ühel hetkel märkas Tanel, et mingi valem ei toimi enam ja on tekkinud error. “Palusin, et Marko aitaks vea parandada. Kui ta faili avas ja HansaMatrixi aktsiat nähes ütles: “Hmm … huvitav valik …”, siis ma põhimõtteliselt kustutasin selle sealsamas tema silme all ära,” kirjeldab Tanel koomilist olukorda, kus hakkas oma aktsiat sõbra ees häbenema.

“Me olime ju eelnevalt temaga just arutanud erinevaid investeeringuid ja varaklasse. Et milliseid strateegiaid kasutada, kuidas ettevõtete finantsidesse sisse vaadata ja mida sealt uurida. Mul oli just käimas selline enesearengu aeg ja käisin ju veel ka ülikoolis ettevõtlust õppimas, kus oli finantsarvestuse kursus ja ette­võtete analüüsimised,” meenutab Tanel ning tunnistab häbelikult, et tahtis sõbra silmis ikka veidi intelligentsem investor paista.

Samas on ta arvamusel, et tegelikult pole mõtet midagi kahetseda ja selliseid asju tuleb huumoriga võtta. Pealegi ei olnud HansaMatrixist saadud miinus eriti suur, et olulist kahju portfellis tekitada.

Tanel võttis miinuse vastu, kloppis põlved puhtaks ning asus järgmist investeeringut tegema. Ta andis kinnisvara tagatisel laenu teisele ettevõttele ja teenis sealt vastukaaluks korraliku tootluse, mis ükssarvikujahi miinuse ära nullis.

“Vaatasin asjale nii, et kui mul on ootel uus ja potentsiaalikas investeering, kuhu raha paigutada, siis pole mõtet aia taha läinud investeeringut edasi hoida lootuses, et see kunagi nulli jõuab. Parem võtan sealt raha välja ja paigutan teise,” ütleb ta välja ühe olulisima edu reegli: kaotajad tuleb müüa.

Tanel on läbi oma portfelli ja ärikogemuste praeguseks suureks Exceli fänniks saanud. “Mulle väga meeldib Excelis kalkuleerida. Lastekasvatamine võiks ka nii lihtne olla,” unistab investorist pereisa.

“Parim oli see, et ma võtsin julguse kokku ja hakkasin käima erinevatel investorkogukondade üritustel. Investor Toomase konverentsil näiteks. Tundsin ennast seal alguses ikka väga ebakindlalt. Ja kui ma käisin Äriplaani konverentsil, siis tuli üks keemiatööstur minult kahtlustava näoga küsima, kas olen ka nüüd ärimeheks hakanud.”

Tuli harjuda investorite ja ärimeeste üllatunud pilkudega, kuid Tanel jonni ei jätnud ega end umbusust heidutada ei lasknud. Mida rohkem üritusi väisatud, seda rohkem erinevad majandusteemad huvi pakkuma hakkasid.

“Seega ma olen paigutanud piletiraha konverentsidel ja üritustel osalemisele, mis on ennast omakorda rahaliselt kuhjaga ära tasunud. Lisaboonusena olen veel saanud samade huvidega suhtlusringkonna,” on Tanel rahul.

Natuke kahetseb ta praegu seda, et oleks võinud isegi aktiivsem olla ja veelgi rohkem suhelda ning haarata võimalustest kinni.

Tootluse mõttes on tema investeeringutest siiamaani parim olnud LHV ja ka kinnisvaraga on ta kenasti teeninud.