Soome pereettevõtet SOL Balticsit juba 11 aastat juhtinud Rinel Piusi teekond ettevõtte juhiks sai alguse tema enda initsiatiivil. “See on hea lugu. Ma tegelikult ise helistasin neile, ütlesin, et ma olen tööturul saadaval ja küsisin, et kas on midagi pakkuda.”
Soome omanike ja
Rinel Piusi esimene kokkupuude oli tegelikult juba 25 aastat tagasi, kui SOL Eestisse tuli. Siis nad otsisid ise mehe üles ja pakkusid talle tööd, aga sel hetkel loobus Pius pakkumisest.
15 aastat hiljem, kui Pius neile tagasi helistas, oli hea kokkusattumus, et ettevõte oligi täpselt uuesti inimest otsimas. “Sain hea õppetunni, et kui mõni mõte pähe tekib, siis ei tohi olla võltstagasihoidlik ja jätta soovitud samme astumata,” ütles pereettevõtte tegevjuht.
Rinel Piuslile väga meeldib pereettevõtet juhtida, olgugi et see pole tema enda perekonna oma. “SOLi pere meeldib mulle. Ma olen tundnud siin enda juhiks küpsemist, samal ajal kui eelnevas karjääris tavalistes ettevõtetes on olnud juhiks kujunemine,” nimetas ta.
Pius tunneb, et on välja teeninud perefirma omanike Peppi Kaira ja Juhapekka Joroneni usalduse ja saab äri juhtida ilma piiride ja ultimaatumiteta – et kui selleks kuupäevaks midagi tehtud ei ole, on jama majas. Tema sõnul pole omaniku eesmärk ainult kasum, vaid ka ettevõtte ja inimeste areng. Omanikud soovivad tema sõnul, et 180 aasta vanune pereettevõte kestaks veel paarsada aastat, mis annab Piusile hea tunde, et omanik seisab tema ja meeskonna taga. “Juhatuse koosolekud koos omanikega on SOLis mõnusad vestlused. Terve päeva kestvad ühised arutelud ettevõtte tulevikusuundadest,” lausus ta.
Pius kirjeldas, et SOLis on vabaduse ja vastutuse kultuur, mis tähendab õigust koostada oma plaanid ise ja panna endale ise eesmärgid. Omanik ei ütle ühtegi numbrit ega eesmärki ette. See tekitab iseenda plaanide ees suure vastutustunde. “Meil on suur respekt selle vastu, et omanik üle lahe usaldab meid nii täielikult. Tunneme, et peame sellele usaldusele vastama. Just seetõttu oleme ise esimesed, kes tahavad ambitsioonikaid eesmärke seada ja neid täita,” jagab Pius.
Pereettevõtluse plussiks peab
SOL Balticsi juht kiirust. Vahel saab mõni suur otsus või Piusi ettepanek omanike poolt juhatuse tasemel kooskõlastatud 45 minuti jooksul. Samuti meeldib talle, et kui on vaja, siis saab ta 5 minutiga kontakti enda otsese juhiga, kes on üks omanikest.
Juba 19. veebruaril on võimalik kuulda viie Eesti pereettevõtte kiire kasvu lugu otse Kultuurikatla lavalt. Loe rohkem, kuidas raskete aegade kiuste kiire kasvu suunas liikumiseks inspiratsiooni saada
SIIT.
Soomes peakorteris käies veedavad omanikud uute töötajatega terve päeva, teevad majas ekskursiooni, viivad sööma ning tutvustavad ettevõtte kultuuri. “Töötajatel on alati hämming, et pea poole miljardilise käibe ning 14 000 töötajaga ettevõtte omanikud neile terve päeva pühendavad,” jagab Pius.
Missugused on hetkel pereettevõtte suurimad väljakutsed ning kuidas on üle lahe elavatele omanikele selgitada Eesti majandusolukorda ning pidevaid maksumuudatusi, saad kuulata pereettevõtlusele pühendatud podcast’ist “Võitjate põlvkonnad”.
Pereettevõtjate liikumist toetavad pereettevõtted Büroomaailm ja Terminal.
Tippjuhi viis rahvusvahelise perefirma etteotsa julge telefonikõne
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pereettevõtjate TOPi suur edetabel
Tänavused parimad pereettevõtjad tunnistavad, et ärijutud saadavad neid nii õhtusöögilauas kui puhkusel, kuid tuleb pingutada, et selle kõige kõrval jääks ka perele aega.
“Äri- ja peresuhted on nii läbi põimunud, et mul ei ole valemit, kuidas neid lahus hoida, aga ma usun, et see on hoopis eelis ja annab võimaluse kriisides operatiivselt tegutseda,” jagab Eesti Pereettevõtjate liidu president ja pereettevõtte Juustukuningad kaasasutaja Merit Miller.
Kalaärimees Ivar Kiil on mõelnud sellele, et poeg võiks kalaäri üle võtta, aga kuna Andrel on rohkem tehnikahuvi ja see on valdkond, mis talle paremini sobib, siis pole ta otseselt pojale enda soovi peale surunud, rääkis ta saates “Võitjate põlvkonnad”.
Eesti esimene veinimaja Valgejõe Veinivilla kasvas välja koduse veini valmistamiseks vajalike veinitarvikute müügist. „Kursustel, kus ma õpetasin, kuidas minu müüdavaid veinitarvikuid kasutada, panime me alati käärima ühe veini ning uuel kursusel lõpetasime eelmisel kursusel käärima pandud veini ära ja panime uue käima. Niiviisi hakkas ühel hetkel veini üle jääma,“ jagas loomulikku veini tootmise algust veinivilla asutaja Tiina Kuuler.
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.