Juubel: Raudbetoonelementide valmistaja AS Lasbet tähistab 60. tegevusaastat

Sel aastal täitub ASil Lasbet 60. tegevusaasta ning vaatamata tõusudele ja mõõnadele majanduses oli, on ja jääb ettevõte kindlasti üheks arvestatavamaks raudbetoon­elementide tootjaks Eestis.

ASi Lasbet eelkäija Tallinna Raudbetoontoodete Tehas sai alguse pisikesest dolomiiditöökojast, millest kasvas aegamisi välja tootmine, kus sai juba valmistada raudbetoondetaile, kandesilluseid, õõnespaneele ja muid elemente ning toota betoonsegusid. Tootmismahtude suurenedes lisandusid uued tootmisüksused Narvas, Tartus ja Tallinnas, kes hiljem liideti ühtsesse ühendusse Promkomplekt, kuhu kuulus ka oma projekteerimisbüroo.

Algaastatel oli ettevõte spetsialiseerunud suuremahuliste karkassielementide ning ka masstoodangu valmistamisele nagu raudbetoonist teeplaadid ning õõnespaneelid. Kolhooside õitsengu ajal valmistati hästi palju elemente põllumajandushoonetele – loomalaudad, heinaküünid, silohoidlad ja muud hooned. Väga ilusad olid kolhoosikeskused, kuhu valmistati vundamente, õõnespaneele ja muid hoone­elemente. Ka paljud selleaegsed tööstus- ja tootmishooned on valmistatud juubilari toodetud elementidest.

Oma panuse andis ettevõte üleliidulistesse lööktööehitistesse nagu BAM ehk Baikali-Amuuri magistraal, kuhu iga nädal saadeti vagunitega sadu kaks tonni kaaluvaid teeehitusplaate.

Üks suuremaid probleeme – nagu tänapäevalgi – oli tööjõupuudus. Kuna tehas töötas kolmes vahetuses, oli tööjõuvajadus väga suur. Tööjõupuuduse leevendamiseks sai tööle võetud isegi n-ö keemikuid ehk vabakäiguvange ning ka ehituspolgu sõjaväelasi. 

Vaatamata kõikidele raskustele võime tänagi uhkust tunda selliste, juubilari poolt toodetud elementidest ja betoonisegudest ehitatud hoonete ja rajatiste üle nagu Tallinna laululava ja teletorn, Iru Soojuselektrijaam, Tallinna Linnahall ja Rahvusraamatukogu.

Eesti aeg tõi kaasa olulised muutused

Eesti aeg tõi kaasa olulised muudatused nii riigis kui ka ettevõtete tasandil. Kadusid või oluliselt vähenesid tellimused põllumajandussektorist, ehitusmahud oluliselt vähenesid ning riiklikud tellimused puudusid peaaegu täielikult. Riik ei vajanud enam selliseid suuri tehaseid ning algas üleüldine erastamine. Muutused puudutasid ka valusalt juubilari. Ettevõte sai võimaluse tehas riigilt rendile võtte ning hiljem ka erastajatelt ettevõte välja osta. Ettevõtte nimeks sai Lasbet. Nimevalikul lähtuti kahest olulisest märksõnast: firma asukoht Lasnamäe ning põhitegevusala iselomustav betoon.

“Olid keerulised ajad. Kuna tellimiste ja sellega seoses ka tootmismahud vähenesid, pidime läbi viima suure koondamise ning üle 800 töötajaga kollektiivist jäi alles napp 120. Erastamisega saime omale suure territooriumi – üle 20 hektari maad ning lisaks hooned, rajatised ja seadmed. Sellise suure kompleksi haldamine uutes turutingimustes oli eraettevõttele antud perioodil üle jõu käiv ning otsustasime osa territooriumist jagada väiksemateks kruntideks ja maha müüa, jättes endale 4,7 hektarit aadressil Punane 18. Maamüügist saadud raha eest saime hakata tehast renoveerima,” jutustab ASi Lasbet pikaajaline juhatuse esimees Agu Möldre.

1995. aastal seoses erastamisega sai firma nimeks AS Lasbet, olles Tallinna Raud­betoontoodete Tehase ja rendiettevõtte Lasbet õigusjärglane. Uus algus ei olnud kerge. Eesti iseseisvumisega kadus ettevõttel Venemaa turg ja kuna ka Eestis oli ehituses madalseis, pööras ettevõte esmakordselt oma pilgu piiri taha. Esimeseks välistellijaks oli Soome, kuhu AS Las­bet valmistas ja tarnis olulistes mahtuses raudbetoonvaiu ning aastast 2000 ka seinaelemente.Elu kulges tõusude ja mõõnadega ning tipnes 2007. aastal ehitusbuumiga, kus tähtis ei olnud ehitajale ja tellijale elemendi hind, vaid küsimus oli, kas ja millal on võimalik elemente saada. 2008. aasta majanduskrahh tõi kaasa drastilise ehitusmahtude ja sellega seoses ka tellimuste languse, mis valusalt lõi ka Lasbetit. Ettevõtte juhtkond oli valikute ees: kas kaotada koolitatud ja kogemustega töötajad ning panna tehas kinni või leida moodus, kuidas rasked ajad üle elada.“Valisime keerulisema lahenduse, säilitades nii hooned, rajatised, tootmisvahendid kui ka kõige olulisema – kollektiivi. Aegamisi hakkas tellimuste maht tõusma, kuid saime aru, et Eesti on oma ehitusmahtudega meile, raudbetoonelementide tootjatele, liiga väike,” räägib alates 1986. aastast Lasbeti juhtinud Agu Möldre, lisades, et kuna oli selge, et Venemaaga koostööl ei ole perspektiivi, pöörati uuesti pilk Soome poole.

Kuna masu ja firmade pankrotilaine andsid ka ASile Lasbet selgeid märke valitsevatest ohtudest, otsustati jagada ettevõte majanduslikel kaalutlustel ja ettevaatlikkusest kaheks. 2009. aasta aktsionäride üldkoosoleku otsuse kohaselt toimuski jagunemine ASiks Lasbet, kelle põhitegevuseks jäi temale kuuluva kinnisvara haldamine, ja ASiks Lasbet Tootmine, kelle hooleks jäi raudbetoonelementide tootmine ja realiseerimine.

Plaan eksporti suurendada

Oluliseks teguriks ettevõtte arenemisel ja kriisist väljatulemisel oli ekspordi suurendamine. See ei ole olnud kerge, kuna tellijate usaldust on võimalik võita ainult oma hea tööga. Aegamisi suudeti ennast tõestada kindlate partneritena ning kogunenud referentsid aitasid sellele oluliselt kaasa. Kriisid maailmas näitasid, et ohtlik on omada ainult ühte tellijat ja ühte eksportmaad, kus majandus languse korral võid kõik kaotada. Lasbet võttis sihikule ka Rootsi ja Norra, kus majanduse areng tundub stabiilsem ja kostööperspektiivid suuremad.

“Täna võime oma pika ajaloo taustal kinnitada, et me ei ole pidanud oma toodangu pärast häbi tundma. Meie toodete kvaliteet vastab kõrgetele nõuetele, mida näitab ka asjaolu, et täna ekspordime poole oma toodangust Rootsi, Soome ja Norrasse. Kuna Eestis hinnad on nagu on, on plaanis ekspordi osakaalu veelgi suurendada kuni 75%-ni ettevõtte käibest,” sõnab Agu Möldre. “Samas ei tohi me unustada ka Eesti turgu, kuna alati peab olema alternatiivseid võimalusi mingi turu ära langemisel.”

Eestis on ASi Lasbet ja nüüd ka ASi Lasbet Tootmine elementidest valminud sellised pilkupüüdvad objektid nagu Viimsi koolimaja (pildil), Ülemiste keskuse juurdeehitis, mitmed Viimsi kaubanduskeskused, Pirita tee laineline maja, Mustamäel Tammsaare teele kerkiv uus vabaajakeskus ja paljud muud atraktiivsed hooned ning rajatised.Võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga on olukord ehitusturul oluliselt muutunud: arhitektidel on vabadus projekteerida palju keerukamaid hooneid, kasutada erinevat pinnaviimistlust ja muid uuenduslikke materjale, mis teeb vajalike ehitudetailide tootmise keerukamaks ja aeganõudvamaks. “Igale hoonele tuleb teha täpsete mõõtude ja kavandite järgi eriprojekte ning seda mitte enam majade, vaid korruste raames,” toob Agu Möldre näite.

“AS Lasbet Tootmine on ettevõtte käibemahtude poolest Eestis 3.–4. raudbetoontoodete tootja, kuid sellele vaatamata suudame täita kõiki keerukaid ja ka suuremahulisi tellimusi. Kuna spetsialistide leidmine on peaaegu võimatu või liiga kallis, siis oleme uhked, et meie kollektiivis on palju noori töötajaid, kes on väljaõppe saanud siin ega jää oma oskustelt alla ka vanematele kolleegidele/oskustöölistele,” tunneb uhkust ASi Lasbet Tootmine juhatuse esimees Andrus Koolme.ASi Lasbet ja ASi Lasbet Tootmine juhtkond tänab südamest oma töötajaid, kliente ja koostööpartnereid, kes on ettevõtte kõrval seisnud ja temasse uskunud nii parematel kui ka halvematel aegadel!