Idee luua puhumistehnoloogial plastist kanistrite ja pudelite tootmisettevõte tuli Tehnoplast ASi asutajal ja juhil Peeter Remmelil 1991. aastal seoses oma erialaga – ta on lõpetanud tehnikaülikooli polüetüleenvormide valmistamise konstruktorina.
- PEETER REMMEL (paremalt esimene) oma tubli kollektiiviga.
Tehnoplasti sortimendis on üle 100 toote erineva värvi ja suurusega plastpudeleid ja -kanistreid, mida kasutatakse peamiselt toiduaine- ja keemiatööstuses.
“Kindlasti on olemas palju tulusamaid valdkondi, kuid tahtsin teha seda, mida oskan,” tunnistab Remmel, kes leidis mõttekaaslaseid, kellega hakati otsima võimalust ideed ellu viia.Esimene toode, mille Tehnoplast 1991. aastal valmis tegi, oli 50-liitrine plastvaat. See sai võimalikuks tänu ASist Flora ostetud seadmetele, kusjuures lisaks masinatele sai Tehnoplast erastada ka ühe tootmishalli Laki tänaval. Samas kohas – küll uuenenud hoones – toimub tootmine tänapäevani.“Edasi hakkasime järgmisi seadmeid otsima. Kuna suured tootmised olid struktureerimisel, saime soetada mitmest suurettevõttest taaraliinid, mida kulude kokkuhoiu eesmärgil enam ei vajatud. Ostsime kokku kõik uuema tehnoloogia seadmed, mida kogu Baltikumi saada oli. See tehnoloogia pole muide tänaseni sisuliselt muutnud,” sõnab Remmel, lisades, et Tehnoplasti masinapargis on hetkel üle 40 erineva tehnoloogilise seadme.1996. aastal alustati ketšupipudelite eksporti Lätti. “Kogused olid suured, kuna nende turg oli Venemaa. Kui aga Venemaa tagant ära kukkus, jäid nad meile võlgu. Sõitsime kohale, saime võlgade katteks tehaseseadmeid, millest osa müüsime ja osa saime ise kasutada,” meenutab Remmel. “Oli teistmoodi aeg – väga intensiivselt pakuti n-ö katust, valvekaamerate puudumisel olid töötajatel lihtne tööandja tagant varastada ning konkurendid olid kärmed firmasaladusi välja uurima ja kopeerima.”Ta lisab, et ega ükski tootmine erine tegelikult oma riskitasemelt teistest, sest kunagi ei tea, millal mõni suurem klient või turg ära kukub. “Tegelikult oli aga algus meie jaoks ehk lihtsaim aeg, sest kuni aastani 1996 polnud meil konkurente ning sai küsida soovitud hinda. Väga keerukaks on osutunud konkureerimine Läti ja Leedu ettevõtetega, kelle turg on olulisem laiem ning transpordikulud mõne tootegrupi puhul koguni 20% madalamad. Samas võib aga täna veel öelda, et tehnoloogiliselt on nad meist veel sammukese maas ning oleme omal alal Baltiumis juhtiv tootja.”
2015. aastal jõuti taas masueelsele tasemele.
Kuni aastani 2008 läksid Tehnoplastil asjad ülesmäge. Siis leidis aga aset tootmise langus umbes veerandi võrra, mis tõi kaasa ka inimeste arvu vähendamise 76-lt 35-le. Remmel aga leiab sellegi kehva loo juures positiivse noodi: “Sain tollal tänu kriisile panna tehnoloogilised protsessid ja töötasud õigesse proportsiooni. Inimeste arv on meil säilinud tänapäevani 35 juures, kuid tootmismaht jõudis eelmisel aastal esmakordselt samale tasemele ehk nelja miljoni euroni nagu oli 2007. Seega suudame vähema arvuga töötajatega toota rohkem.”Muide, 1991. aastal oli Tehnoplasti käive 250 000 rubla. 1992. aasta rahareformi järel oli Remmeli kuupalk 1350 krooni ehk tänases vääringus 86 eurot.Tehnoplasti sortimendis üle 100 toote erinevaid värve ja suuruseid plastpudeleid ja -kanistreid mõõtudelt 50 milliliitrist kuni 25 liitrini, mida kasutatakse peamiselt toiduaine- ja keemiatööstuses nii ketšupi ja majoneesi kui ka erineva auto- ja olmekeemia pakendamiseks. Lisaks Lätile ja Leedule eksporditakse ka Soome ja Rootsi. Kokku moodustab Tehnoplasti eksport umbes 43% kogutoodangust, kuid koos valmistoodanguga võib üle piiri reisida koguni 90% nende toodetest.Aastas töötleb Tehnoplast läbi tuhandeid tonne polüetüleeni. Tooraine tuleb uue ja puhtana juhtivatest Euroopa tehastest, sest taaskasutatud plastgraanulid võivad oma koostise pärast rikkuda seadmed ega sobiks toiduainetööstusele taara valmistamiseks. Samas on tootmine viidud tasemeni, kus tehas ise jäätmeid ei tooda, sest kõik majasisesed toodanguülejäägid lähevad küll kohapeal taastootmisse.Tehnoplasti teise valdkonna moodustab korkide tootmine, mida müüme koos oma toodetega või ka teistele pudeli- ja kanistritootjatele. Lisaks valmistatakse plastsanga ja kaanega ämbreid suuruses 3, 5 ja 10 liitrit.“Tootmine on see, mis viib meie majandust edasi ning toob riiki raha juurde. Kui meie inimestel jagub soovi ja tahet tööd teha, siis jõuame ka edasi,” ütleb Remmel, tänades kõiki oma koostööpartnereid ja kliente nende 25 huvitava aasta eest!
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.