Miljonite investeering kaablitesse tasus ära

Uue liini avamine toimus möödunud aasta suvel ja nüüd töötab tehas juba täisvõimsusel. „Lisaks sellele, et Eestis on nüüd kohapeal vaskkaablite tootmine, oli see samm järgmisel aastal kehtima hakkava Euroopa ehitusmaterjalide direktiivi (CPR) suunas,“ räägib ASi Draka Keila Cables tehase juhataja Derek Vaide. Nõuetele vastavate vaskkaablite tootmise alustamise järel toimub üleminek ka uue materjali kasutamisele, halogeenivabade kaablite tootmiseks. Kui praegu on levinud PVC-kaablid, mis süttimise korral eraldavad mürgist suitsu, siis uute kaablite kasutuselevõtuga astutakse oluline samm ka turvalisema elukeskkonna suunas.

18 000 tonni kaablit aastas

Kaableid on Keilas toodetud juba 1968. aastast. 1993. aastal tegi Harju Elekter AS ühisettevõtte Nokia Kaabliga, mis nüüdseks kuulub 100% maailma suurima kaablitootja Prysmian Groupi koosseisu. ASi Draka Keila Cables tootmishoones on 10 000 ruutumeetrit tootmispinda, kus valmib ligikaudu 18 000 tonni kaablit aastas. 50% toodetud kaablitest jääb koduturule Baltikumi, 35% Norra ja ülejäänud 15% Soome ja Rootsi. Uue tootmisliini toodangust jääb Baltikumi koguni 95%.

„Eesti turg üksi on kaablitehase toodangule liiga väike, sellepärast peame keskenduma kogu Baltikumi turule ja lisa mahtusid leidma ka Põhjamaadest,“ sõnab Derek. Ettevõttes töötab üle saja inimese ja kaablit tehakse ööpäev ringi seitse päeva nädalas.

Teavituskampaania „Kõik kaablid ei ole samad“

Kaablitootmise kõrval tegeleb Draka Keila Cables ka turuharimisega. Kõik kaablid, mis näevad välja enam-vähem sarnased, ei ole samade omaduste ega kvaliteediga. Mõned neist võivad olla suisa ohtlikud.

Baltikumi müügijuhi Andres Reinsalu sõnul on hinnasurve selles valdkonnas suur ja seetõttu leiab turult standarditele mittevastavaid ja alamõõdulisi tooteid. See tähendab, et materjale kasutatakse vähem, kui standardid määratlevad. Õhem on nii kaabli väliskest, soone isolatsioon kui ka soon (elektrijuht) ise. „Tellija ei pane seda muidugi tähele,“ sõnab Reinsalu. Sellistel kaablitel ei ole koormusvoolud vastavuses ettenähtud standartidega ja nii võib koju või ehitusobjektile sattuda kaabel, mis võib olla lausa tuleohtlik. „Ja kui selgub, et hoone omanik on oma nõusoleku odava ja standarditele mittevastava kaabli paigaldamisele ise andnud, siis tõenäoliselt ei taha ka kindlustus tekkinud kahju korvata,“ avab Reinsalu riske.

Kaablid peavad vastama ka meie kliimaoludele. Maal, kus temperatuurid on nullilähedased 7–8 kuul aastas, peavad kaablid olema sellele vastavad. Draka Keila Cablesi toodangu paigaldustemperatuur on –15 °C. Mittevastava kaabli paigaldamisel miinuskraadide või isegi null kraadi juures võivad isolatsiooni tekkida mikropraod. Mitme asjaolu kokkulangemisel – näiteks liigne painutamine, liigne koormamine ja niiskus – võib see viia ettearvamatute tagajärgedeni.

Ei saa jätta hoiatamata, et poodides on müügil olnud kaablid, mis lisaks kõigele muule eritavad õlilaadset ollust, mis rikub nii siseviimistlust kui ka elektrikilpe. Lülititest, pistikupesadest ja elektrikilpidest väljavoolavad õlised nired on selle tunnistuseks. Meie andmetel on selliseid kaableid kasutatud isegi selliste vastutusrikaste objektide ehitamisel nagu haiglad.

Kas hinnavahe on nii suur, et risk tasub ära? Reinsalu sõnul on nad erinevaid projekte võrrelnud. Näiteks tavalise 180 m2 eramu korral tuleks hinnavõit standarditele mittevastavate kaablite kasutamisel 50–100 eurot. Loomulikult sõltub kõik elektriprojektist. Kuna kogu kaabeldus võrreldes üldehitustöödega ja materjalidega võtab hoone ehitusest üsna tagasihoidliku osa, ei ole sellise kahtlase kokkuhoiu nimel riske võtta mõistlik.

Draka Keila Cablesi kaablid on müügil kõigis suuremates hulgimüügifirmades.

Vastab Esvika juhatuse liige, tegevdirektor Guido Tamm

Milline on Esvikas kaablivalik, mida eelistatakse? Kaablite valik on üsna suur, eelmisel aastal müüsime Eestis kaableid ja juhtmeid kogusummas üle 10 miljoni euro. Kui rääkida erinevatest kaabli tüüpidest, siis kõige rohkem lähevad kaubaks paigalduskaablid, mis on seotud hoonete ehitamisega, seejärel tulevad jõukaablid, mida paigaldatakse maasse või õhuliinidele. Ühiskond areneb sinnapoole, kus esitatakse aina suuremaid nõudeid kaablite isolatsioonimaterjalidele, need ei tohi põlengu puhul mürgiseid gaase eritada: nimetame neid halogeenivabadeks kaabliteks.

Kas madala hinna tõttu kiputakse eelistama ebakvaliteetseid ja standarditele mittevastavaid kaableid? See on probleem, kuid areng on liikunud positiivsuse suunas. Tarbijad on saanud teadlikumaks, samuti on paigaldusfirmad hakanud aina rohkem nõudma kaableid, millega hiljem objekti üleandmisel probleeme ei tekiks.

Mõni näide, kus ebakvaliteetne kaabel on alt vedanud ja selle murega on teie poole pöördutud? Üks probleeme mis Eestis aeg-ajalt esile kerkinud, on kaablite tilkumine. Objekt või maja tehakse valmis ja alguses on kõik hästi. Mõne aja pärast märgatakse aga pistikupesade või elektrikilpide ümbruses seintel õliseid niresid, mis voolavad välja kaablite otstest.

Kuidas läheb Draka Keila Cablesi kaablitega? Esvika koostöö Draka Keila Cablesiga on enam kui 15 aasta pikkune ning käesoleval ajal on nii nemad meile kui meie neile Eest turul suurim koostööpartner. Nende valik on lai ja tooted kvaliteetsed ning samuti panustavad nad tootearengusse ja klientide teadlikkuse tõstmisesse. Kuna needsamad märksõnad on olulised ka meie igapäevatöös, siis on koostöö edukas.

Draka Keila Cables tõi hiljuti turul uue XPJ tüüpi paigalduskaabli. Tegemist on tootega, kus on õnnestunud ühendada tippkvaliteet ja mõistlik hinnatase. Meie ettevõtte jaoks on tegemist päris hea müügihitiga, detsembris lõppes kampaania, mille raames müüsime neid kaableid mõne kuuga üle 500 km.