Juubel: Cista AS valmistab pakendeid tikutoosist allveelaevakastideni

„Esimesed seadmed ostsime järelmaksuga oma eelkäijalt – majandilt, mis kuulus 1992. aasta põllumajandusreformi käigus reorganiseerimisele. Olime erastanud ettevõtte, nagu igal pool mujal neid tehti, ja otsustasime põhitegevusena jätkata pakendite tootmisega,“ meenutab Cista ASi juht Vahur Käärik.

Alguses toodeti lainepapist transpordipakendeid nii-öelda numbritehastele üle Eesti Dvigatelist kuni Voltani. Nii möödusid esimesed viis aastat, mille järel selgus, et elati mugavus­tsoonis, täites plaanimajandustega suurtehaste tellimusi ning mõtlemata põhjalikumalt tulevikule. „Hakkasime ühel hetkel aru saama, et suured tehased ei jää püsima ja meie äri võib vajuda koos nendega. See pani mõtlema laiatarbepakendite tootmisele. Soetasime juurde uusi ja kasutatud seadmeid ning meie edu pandiks sai ja on tänaseni see, et suudame ise oma masinad seadistada täpselt sellist toodangut tegema, nagu meile on vaja.“

1990ndail pandi Cistas alus tänaseni kestvale kontseptsioonile toota kõike, mida paberist, kartongist ja lainepapist vähegi teha saab. Tänu oma laiale valikule pole tehases 25 aasta jooksul olnud ühtegi päeva, kus tootmine oleks tööpuuduse pärast seisma pidanud.Pakendamine ei olnud nõukogude ajal vabade inimeste töö, vaid sellega tegelesid haiglad, hullumajad ja vanglad. Cista oli seega esimene pakenditehas, mis 25 aastat tagasi selles valdkonnas alustas. „Esimene oskusteave tuli tuttavatelt Rootsist, kes võtsid mõned meie noormehed oma tehasesse õppima. Samuti hoiame end pidevalt kursis kursuste, interneti ja messide kaudu. Jõudumööda oleme ostnud ka õpikuid, mida kahjuks eesti keeles pole ilmunud. Selles mõttes saab tunda kadedust, kuidas Venemaal ilmuvad erialaraamatud aasta pärast originaali ilmumist, meie peame aga oma teadmised saama praktilisel teel,“ räägib Käärik. „Täname väga oma töötajaid, kellel on jätkunud teotahet ning õppimissoovi, sest kahjuks päris pakendite erialal Eestis inimesi ei koolitata.“

Ekspordiks läheb 40% toodangust

Alates 1995. a tegeleb Cista ka oma toodangu ekspordiga, sest mõisteti, et kodumaa turg jääb väikeseks. Täna müüakse 60% toodangust Eestisse ning järgnevad Soome, Läti, Rootsi, Norra ja mingil määral ka Leedu. Venemaa ettevõtetega sai samuti kunagi palju koostööd tehtud, kuid tänaseks on nende enda tehased võimsalt võimsust kasvatanud ning löövad väikeste riikide tootjaid juba pelgalt mahuga.

Cista aastakäive on keskmiselt kahe miljoni euro piirimail, töötajaid on ettevõttes alla 50. Kuigi 90ndate lõpus oli tööl ka üle 100 inimese, on tehnoloogia areng tekitanud olukorra, kus täna suudetakse poole vähema inimestega teha tööd rohkem.

„Pakend on eriline kaup – keegi ei osta torti või küünlaid pakendi pärast, vaid ikka toote enda pärast. Seega on pakendivalmistaja töö aidata kaasa kauba paremale müügile nutikate pakkelahenduste kaudu,“ nendib Käärik. Täna moodustab ettevõtte kogutoodangust 55% mitmesugune lainepapist pakend tööstus- ja toidukaupadele, 35% annavad kartongpakendid. Lisaks valmistatakse tehases näiteks nn lamineerimistehnikas (ofsettrüki kvaliteet ühendatud lainepapi tugevusega) pakendeid elektroonikatööstustele, kolmevärvitrükis paberkotte, keerukamaid shopping-bag’e ning juveelitööstuse eksklusiivpakendeid. Uutest toodetest võib välja tuua QR-koodi pakendile lisamise võimalused ning kartongist loodussõbralikud külmakastid, mis säilitavad toodetel mituteist tundi temperatuuri. Tulevikust rääkides mõtleb ettevõte idee peale ühildada pakendiga kiip, millega saaks edastada informatsiooni hääle abil näiteks pimedatele.

AS Cista arendab pidevalt oma tooteid ka loodussõbralikkuse suunas, vältides näiteks kilematerjale. Nii kasutab toiduainete pakendamisel vesi- ehk dispersioonlakki, mis katab pakendi samade barjäärifunktsioonidega kui laialt kasutatav polüetüleen. Piimhappeplastmassina tuntud biolakiga (lateksiga) kaetud kartong on korduskasutatav ning utiliseeritav sarnaselt tavamaterjalidega. Paindlik tehnoloogia võimaldab valmistada seeriaid 3–300 000 ühikuni.