Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lennukitele elektritoitesüsteeme tootev Electroair OÜ tahab börsile
Juba üle kümne aasta tegutseb Eestis ettevõte, mis töötab välja, ehitab ja müüb elektritoiteallikaid lennukitele üle kogu maailma. Kahe aasta jooksul tahab ettevõte Electroair OÜ minna ka börsile.
Omanikud ja töötajad sel suvel osalemas järjekordsel suurel lennundusalasel näitusel Foto: ElectroAir
Meie muunduri avamisel lülitub toide koheselt välja. Selleks lõime mitme tasandiga kaitse.Ma ei ole konkurentidel midagi taolistnäinud.
Eestis tegutsevad ettevõtjad Aleksei Snitsarenko, Gennadi Potov ja Rustam Karagulov lõid 2006. aastal firma Electroair OÜ, mille peakontor ja kolm tehast üldpinnaga 3200 ruutmeetrit asuvad Tallinna Lennujaama lähedal. Ja see on kõik, mis seob Electroairi Eestiga. Lennukiseadmete müük on läbinisti rahvusvaheline äri. Just sellepärast ei tea Electroairist Eestis eriti keegi, kuigi rahvusvahelisel lennundusturul on ettevõte hästi tuntud.
Strateegia
Maailmas on mitu suurettevõtet, mis tegelevad elektriseadmete tootmisega lennukitele. Suurimad on Cavotec ja ITW GSE. Seitse aastat tagasi oli Eesti uustulnukal raske selliste hiiglastega konkureerida ning Electroair keskendus esialgu turgudele, kus suurettevõtted ei olnud eriti esindatud. Eestlastel on kliente ka sellistest eksootilistest maadest nagu Turkmenistan ja Kuuba. Tõsi küll, põhiturgudeks on ikkagi Euroopa Liidu riigid.
Ettevõte teenindab peamiselt lennujaamu. Just nendega peetud läbirääkimistest sõltub läbimüük.Uusi kliente leiab Electroair enamasti rahvusvahelistel messidelt. Näiteks tänavu osales ettevõte Singapuri ja Dubai messidel, kulutades selleks kokku 60 000 eurot. “Singapuri messi stendidel näeb kõikjal: “Made in France”, “Made in Germany”, “Made in Great Britain”. Mida see tähendab? See tähendab, et nende riikide valitsused toetavad kohalikke tootjaid, rentides enda kulul messiboksid ja andes need pärast ettevõtetele üle. Eesti seda paraku ei tee ning kõik kulud on meie kanda,” räägib Electroair OÜ juhatuse esimees Aleksei Snitsarenko.
Millest kõik algas
Aktiivne tegevus algas Electroairis 2010. aastal, neli aastat pärast asutamist. See juhtus pärast seda, kui meeskond lõi uut tüüpi seadme, milleks oli EAC-sarja energiamuundur töösagedusega 400 Hz.“Katsetus oli 2008. aastal ning see näitas, et suudame toota sellist seadet tööstuslikult tehases, mitte kodus n-ö põlve peal. Koostasime dokumentatsiooni, lõime toodete sarja ning asi hakkas edenema,” räägib Snitsarenko.Edu oli nii suur, et kui tootmine sai hoo sisse, kasvas ettevõtte müük järsult. Kui varem oli sissetulek mõni tuhat eurot, siis 2010. aastal moodustas käive peaaegu pool miljonit eurot.
Nüüdsel ajal pakub Electroair laia valikut teenuseid ja tooteid. Ettevõttel on müügis 14 erinevat elektriseadet. Samuti osutab ettevõte mitmeid teenuseid, sellisid nagu projekteerimis-, seadistus- ja käitamistööd ning garantiijärgne hooldus.
Arenguhüpped
Igat uut ettevõtte toodet saatis plahvatuslik müügikasv.
Järjekordne hüpe toimus 2012. aastal, kui ettevõtte käive kasvas 2,5 korda (1,6 miljonit eurot). Tulu suurenes toona 7 korda (kuni 600 000 euroni). Snitsarenko tunnistas, et see sai võimalikuks, kuna eelnev aasta osutus raskeimaks ettevõtte ajaloos.“2011. aastal tegelesime kombineeritud toiteallika loomisega. Asi edenes väga raskelt, kahtlesime kogu aeg: “Kas teha või mitte teha?” Viisime ikkagi protsessi lõpuni ning see andis tõelise arengutõuke. Too seade töötab meie klientidel siiani ning hiljem müüsime seda veel paljudele ettevõtetele,” meenutab Snitsarenko.
2013. aastal toimus uus hüpe: 60%-ne käibe kasv.Edaspidi sissetuleku kasv oli stabiilne, kuid ei ületanud 10% aastas. Samuti ei ole ettevõte kunagi olnud kahjumis.2016. aastal moodustas Electroairi käive 5 miljonit eurot, aga kasum oli 711 000 eurot. Snitsarenko arvates on see alles algus.
Tulevikuplaanid
Oma tegevuses juhindub Electroair 3–5aastastest plaanidest. “Pikemaajalised plaanid ei ole lennukitööstuses aktuaalsed. Keegi ei tea, milline on turg 10 aasta pärast,” seletab Snitsarenko.
2018. aastal kavatseb Electroair suurendada käivet 6 miljoni euroni. 3–5 aasta pärast plaanitakse saavutada käibeks 15 miljonit eurot.“See on vajalik konkureerimiseks suurte Lääne kontsernidega,” selgitab ettevõtte juht.Teine oluline aspekt tulevikuplaanides on Electroair viimine Tallinna börsile. Ettevõtte 5aastase arengukava kohaselt peaks see toimuma 2018.–2019. aastal. Kuidas tegelikkuses läheb, täpselt ei ole veel teada, kõik sõltub olukorrast.
“Hetkel on meil muud olulised ülesanded. Tootmis- ja projektide realiseerimise tehnoloogiad nõuavad uuendamist, kuna on probleeme allhankijate ja tähtaegadega,” kommenteerib Snitsarenko.
Mis lubab uustulnukal Electroairil järjepidevalt suurendada käivet turul valitsevale konkurentsile vaatamata?
“Pakume kõrget teenuste ja toodete kvaliteeti. Selles näitajas konkureerime Cavoteciga ühel tasemel: midagi on meil parem, midagi neil. Kuid mõnes aspektis oleme unikaalsed. Esiteks, pakume laia toodete ja teenuste valikut. Elektriseadmete turul tegutsevad ettevõtted on leidnud endale kindlad nišid, pakkudes ainult üht liiki seadmeid. Electroairil on väga lai tootevalik – One stop solution point. Maailmaturul ei ole ma analooge näinud,” räägib Snitsarenko.
Samuti pöörab ettevõte suurt tähelepanu teenindusele, pakkudes kliendile kõiki teenuseid ühest kohast. Tänasel turul on see haruldane.“Mõnedes riikides ei ole spetsialiste, kes oskaks seadmetega töötada. Seega pakume mitte ainult hooldust, vaid ka väljaõpet. Näiteks seadmete tarnimisel Indoneesiasse kutsume sealt Eestisse 10 inimest, kes läbivad täieliku koolituse. Samuti pöörame erilist tähelepanu seamete ohutusele, n-ö lollikindlusele. Meie muunduri avamisel lülitub toide koheselt välja. Selleks lõime mitme tasandiga kaitse. Ma ei ole konkurentidel midagi taolist näinud,” arutleb Snitsarenko.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”