Suuremast sünergiast Eesti ettevõtete vahel võidaksid kõik

„Meie heaks eeskujuks on Soome bussivedajate ühisettevõttena loodud Matkahuolto, kus erinevad bussifirmad panid õla alla ühisele pakiveoteenuse ettevõttele. Teine eeskuju on Põhja-Rootsi hajaasustuses koos reisijatega kaupu veavad bussifirmad. Nad on mõistnud, et sama marsruuti pole mõtet mitme erineva sõidukiga läbida, kuna bussidel on olemas väga suur, 15-kuupmeetrine sageli kasutamata kaubaruum,” räägib Aruksaar.

„Me ei imesta pakiterminali üle lennujaamades, kus toimuvad posti-, militaar- ja kaubaveod, sest lennureis on kallis ning kogu kaubaruum tuleb efektiivselt ära kasutada. Ent vaadates rohelisema Eesti ja kulutõhusamate teenuste pakkumise poole, võiksime ju kõik oma võimalusi paremini ära kasutada. Meiegi kasutame kaupade veoks lisaks oma grupisisestele ettevõtetele ka teisi Eestis opereerivaid bussifirmasid ning teeme koostööd mitmete pakivedajatega.”

Mootor Grupi vanima, üle 27 aasta tegutsenud Cargobusi põhiline turg on Eesti, mida käsitletakse ühtse turuna, eelistamata üht või teist piirkonda. „Meie südameasi on alati kõik pakid kohale viia, kas Cargobusi esindusse või antud adressaadini. Kui buss näiteks Nuustakule või Iisakusse ei sõida, kasutame kulleriteenust. „Ei” ei ole vastus ning oma töötajaid oleme just selles vaimus koolitanud. Meie pakiveoteenus on inimestepõhine, Eesti väikest rahvaarvu arvestades ei saa ainult masinatele ning robotitele lootma jääda, näiteks oodata droonidega pakkide lennutamist,” räägib Cargobusi juht.

Ta lisab, et Eestis võivad kullervedusid teha rahvusvahelised suured firmad või inimesi sõidutada riigi poolt doteeritud rongid, aga kui inimesed elavad külades ja metsade taga, jäävad transporditeenused neile ikkagi kaugeks. „See mudel, mis sama suures, aga kümme korda rahvarohkemas Hollandis töötab, ei saa pisikese rahvaarvu ja hajaasustusega riigis toimida ilma pealemaksmiseta. Eestis ei ole ratsionaalne igaühel enda jalgratast leiutada, vaid vastutustundliku ettevõtja pilguga teenuseid omavahel efektiivselt siduda.”

Kindlasti ei trügi Cargobus konkurentide valdkonda, ei plaani laieneda välismaale, avada postikappe ega pakiautomaate. „Aga see-eest saaks kindlasti meie igapäevaselt 15 Eesti linna vahel liikuv pakivedu teistele abiks olla. Ainuüksi Tallinna ja Tartu vahel sõidavad bussid 29 korda päevas, mis on kindlasti sagedasim võimalus pakkide liigutamiseks, kusjuures seda vahemaad ei läbi ükskõik millise sõidukiga maanteed mööda kuidagi kiiremini kui 2,5 tundi. Samuti on bussides harilikest kullervedude kaubikutest rohkem kaubaruumi ning esemete mõõtudel pole selliseid piiranguid nagu pakiautomaatide puhul. Bussi suur kaubaruum väldib pakkide „ummikuid” isegi jõulude ajal,” nendib Aruksaar.

Pakivedu ei ole muide ainus koht, kus Cargobus saab oma teenustega sünergiat tekitada. Lisaks korraldab just Cargobus täna üle Eesti kaheksas linnas ka sõitjatele bussipiletite müüki. „Oleme nii-öelda olemasoleva infrastruktuuri vahendaja vedajate ja reisijate/pakivedajate vahel. Ei ole ju mõeldav, et iga inimene hakkab ükshaaval nii sõidu- kui ka pakipileti asjus bussijuhte tülitama. Nii era- kui ka avalik sektor võiksid seda ressurssi rohkem ja julgemalt ära kasutada,” selgitab Aruksaar. „Iga linna busside ootesaal võiks kõnetada kliente ühistranspordikeskusena nagu on täna Tallinnas, Tartus ja Rakveres. Mitmetes linnades on aga bussijaama töö korraldamisega suur mure ja näeme, et meie võiksime seal aidata.”

Cargobusi pakivedu on turvaline ja liigub kindla graafiku alusel. Pole paremini paigas olevat veoahelat kui kasutada reisijateveoks mõeldud busse, sest need peavad liiklema ohutult ning osutama teenust kvaliteetselt. Busside kaubaruumi kasutamise eeliseks on lisaks mahutavusele asjaolu, et seal ei lähe kunagi temperatuur miinuskraadideni, isegi mitte külmal talvel. Cargobusi teenust usaldavad mitmed laborid ja haiglad testide, analüüside ja doonorvere saatmiseks.

Samuti võib öelda, et Cargobus pakub Eesti kõige loodussõbralikumat pakiteenust, kuna saadetiste kohaletoimetamiseks ei kasutata eraldi sõiduvahendeid, vaid kõige rohelisemat võimalust ehk ühistransporti. Kahjuks pole viimastel aastatel tekkinud tasuta kohalik ühistransporditeenus avatud teenuste integratsioonile sel määral kui piletipõhine teenus. Siin võiks terendada järgmine samm riigi poolt doteeritud teenuse veelgi efektiivsemaks kasutuseks.

Rääkides tänastest trendikatest pakiautomaatide ja pakirobotite turust, liiguvad kapiautomaadid Aruksaare hinnangul tulevikus inimestele ehk korter- ja eramajadele järjest lähemale. „Kapid on mugav võimalus, kuigi teatud gabariitidega asjad sinna ei mahu. Aga mõistlik ja keskkonnasäästlik oleksid ristkasutuses kapid. Selleks peaks aga „kapimajandus” muutuma kaubamärgivabamaks ehk jällegi – ettevõtjate omavahelisest suuremast sünergiast oleks suur kasu nii hindadele, pakiveo kiirusele kui ka keskkonnale.”