"Seoses eriolukorraga on paljud inimesed kodukontoris. Kahjuks on ka neid, kel majanduskeskkonna järsu muutuse tõttu pole seal väga palju tööd. Samas peame juba täna vaatama tulevikku ja valmistuma kriisist väljumiseks. Nii otsustasimegi inimestele ja majandusele oma võimaluste piires appi tulla. Pakume uut võimalust enesearendamiseks ajal, kui seda on ehk kõige rohkem vaja,“ ütleb TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra.
TalTechi majandusteaduskonnas on areng olnud kiire. Milline on olukord täna, aprillis 2020?
Eestis on kaks majandusülikooli, Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool, kus tasakaal õppe- ja teadustöö vahel on hariduse tasemele vastav. Ühes on üle 2500, teises ligikaudu 800 tudengit ning kahe peale teeme me peaaegu kogu Eesti rahvusvaheliselt arvestatava majandusteaduse. Tallinnas oleme viimasel paaril aastal tõstnud parimate tudengite saamiseks latti sisseastumisel ja rahvusvahelise konkursiga tööle võtnud rea kõrgetasemelisi uusi inimesi. See on tõstnud taset ja vabastanud aega teaduse jaoks. Kantar Emori 2019. aasta uuringu tulemuste järgi võime me enese üle uhked olla: ettevõtete arvates pakume me nende tulevastele töötajatele Eesti parimat majandusharidust.
Aga tegelikult oleme jõudnud nii kaugele, et konkurentsi mõttes me väga ei mõtle, kes on Eestis valdkonna eesotsas, sest sel pole õigupoolest mõtet. Oma taset hindame praeguseks rahvusvahelises võrdluses ning esimeses järjekorras Eesti-Soome majandushariduse ühismaastikul. 10% meie üliõpilastest on siin õppivad soomlased. Meil on, mida neile ja kodumaistele tudengitele pakkuda.
Kas ja kui palju ainest, mõtteid ja ehk ka uusi väljundeid on loonud enneolematu üleilmne olukord?
Suur osa enneolematust tänases maailmas on inim-, mitte viirusetekkeline. Kogu ootamatu läbinärimiseks läheb veel palju vaimujõudu. Ehk kõige enam on toimuv andnud tunnistust vajakajäämistest mitte meditsiinis, vaid organisatsioonis ja juhtimises. Mõne koha peal tundus maailm peale hakkavat koos epideemiaga ning pikema etteplaneerimise vajadus, mis on üks juhtimise olulisemaid tegevusi, sai selgeks alles takkajärgi. Siis ei aita ka tehnilised oskused, sest ilma koordineerimiseta suubub suur osa sellest tulutusse sekeldamisse isegi, kui iga professionaal eraldi võetuna täie jõuga töötab.
Teine mõte, õigemini tunne, on seotud Prantsusmaa presidendi poolt välja hüütud sõja metafooriga. Me ei ole sõjas! Need õudused, mis päris sõjas inimesi ees ootavad, on enamusele meist kujutlematud. Ärme kasuta vale sõnamaagiat, mis võibki jätta tunde, et sõda tähendab seda kui politseidroon kokku saanud inimeste hulgast kolmanda ära ajab. Pigem teeme ju kõik oma tavalist tööd ebatavalises olukorras.
Ning lõpuks, ei ole halba ilma heata. Kurval taustal on käimas tohutu otsingute ja innovatsiooni laine. Oleme siinmail päris kõvad käed arvutit omaette näppides. Nüüd õpime neid vahendeid massiliselt koos kasutama. Kindlasti oleme juba hulga uusi koostöö võtteid päriselt kasutusele võtnud. Tõenäoliselt on just need uued oskused kriisijärgse majanduse üheks oluliseks uueks jooneks.
Majanduses toimuv vajab varasemast veelgi enam tugevaid majandusinimesi. Kuidas mõjutab täna maailmas toimuv õppetööd ja selle sisu?
Tegelikult on vaja kahte asja korraga. Ühelt poolt kindlasti tugevaid majandusinimesi: nii juhte kui spetsialiste. Teiselt poolt peab ühiskonnas olemas olema piisav hulk inimesi, kel on sellealased teadmised ja oskused piisaval tasemel, mis võimaldaks nende rakendamist uutes ja muutuvates olukordades. Kõigist ei saa juhte ja kui mõni kõrgkool peaks väitma, et ta just neid koolitab, siis ei olda päris aus. Koolis saadakse ikka tehnilised oskused tulevaseks kasvuks.
Kogu majandushariduses on ainult üks õppekava tüüp (MBA), mis on otseselt suunatud juhtide kasvatamisele. Sisseastumisel on seal oluliseks eelduseks varasem töökogemus, varasem kõrgharidus ei pruugi erinevalt tavamagistrist olla majandusalane. Just seda suurt vajadust kõrgetasemeliste juhtide järele pidasime silmas kui arendasime välja uue MBA kava
„Ettevõtlik juhtimine“. Esimene vastuvõtt käib ja kindlasti täiendavad selle kava lõpetajad õige varsti TalTechi majandusteaduskonna lõpetanud tippjuhtide rida. Rakendame seal senisest suuremal määral erinevaid digiõppe meetodeid.
TalTechi võimekus reageerida eriolukorra vajadustele osutus ülikõrgeks ning üleminek online õppele toimus vähem kui nädalaga, paljudes õppeainetes mõne päevaga. Siiski tähendas ja tähendab see jätkuvalt õppejõududele väga suurt lisakoormust, sest õppematerjale modifitseeritakse jooksvalt. Õnneks on kevadsemester, mil on tavalise õppetegevuse osakaal suhteliselt väiksem, sest lõpukursuste tudengid on ametis lõputöödega. Kuigi keerulisem on õppetöö osadega, mis eeldavad kusagil kindlas kohas töötamist või suhtlemist, oleme õppetegevuse digipoole peal väga kõvad käed.
Olukorrale vaatamata TalTechis töö käib. Kõikidele huvilistele on priilt kättesaadavad väga erinevad kursused. Millega täpsemalt tegu – millised kursuseid pakute ja kellele on need suunatud? Seoses eriolukorraga on paljud inimesed kodukontoris. Kahjuks on ka neid, kel majanduskeskkonna järsu muutuse tõttu pole seal väga palju tööd. Samas peame juba täna vaatama tulevikku ja valmistuma kriisist väljumiseks. Nii otsustasimegi inimestele ja majandusele oma võimaluste piires appi tulla. Pakume uut võimalust enesearendamiseks ajal, kui seda on ehk kõige rohkem vaja.
Esimeseks on valikus õppeaine „Enesejuhtimine“, mis on tänasel päeval väga oluline. Väga paljud inimesed peavad praegu töötama väga uudsetes tingimustes ning end efektiivselt juhtima. Ettevõtluse temaatikasse annab hea sissevaate „Ettevõtlus ja äri planeerimine“. Selleks, et tulud ja kulud lõpuks edukalt kokku lüüa, aitab kursus „Principles of Financial Accounting“. Kahjuks ei jätku meil võimalusi, et õpitulemustele tagasisidet anda, kuid kõik need õppeained peaksid olema läbitavad ka ise õppides. Kursused jäävad lahti selle õppeaasta lõpuni ning neile pääseb ligi
TalTechi majandusteaduskonna Facebookist „TalTech majandusteaduskond“- Foto: Tallinna Tehnikaülikool
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.