Kolm põhjust, miks teie katus võib vajada remonti või põhjalikku renoveerimist

Katuse remont tähendab väikesemahulist, väikese osa parandamist katusest. Renoveerimine tähendab kogu olemasoleva katusepinna uuendamist ning rekonstrueerimine kogu katusekonstruktsiooni ümberehitamist. Loomulikult on alati soodsam ehitada üks kord ja korralikult, kuid teatud juhtudel on ka katuseremont omal kohal.

Lamekatuseid tuleb kontrollida ja vajadusel hooldada vähemalt kaks korda aastas. Külm talv mõjub katusekattele kahanevalt, seevastu suvel soojaga kipub materjal paisuma. Temperatuuri muutumisega aga materjal liigub ning sellesse võivad tekkida praod. Hoolduse käigus puhastatakse katus ja vihmaveesüsteemid tuule ja lindude toodud prahist, puulehtedest, okstest ning samblast. Lisaks kontrollitakse, et katusekate ja katuseelemendid (räästad, katuseluugid, läbiviigud, varikatused ja muu) oleksid nõuetekohaselt kinnitatud.

Siiski võib juhtuda, et katust on tabanud mehaanilised vigastused – torkeaugud, keevisõmbluste ja materjalide rebendid, katuse või hoone vajumisest tekkinud vigastused. Alguses võivad vigastused tunduda miniatuursed, vihmavesi ei pruugi tuppa jõuda ning omanik ei teagi oma katuse halvast seisukorrast. Kui kontrolli käigus tuvastatakse ka kõige pisemad vigastused, tuleb need koheselt parandada, likvideerides esmalt kattematerjali alla või vahele tekkinud auru- või veekotid ning parandades seejärel katusekate.

Väikesest vigastusest saab ajapikku suur ning sel juhul ei pruugi piisata enam katusekatte parandusest, vaid ees võib oodata kogu katuse ja konstruktsioonide uuendamine. Peale selle on oluline kontrolli käigus jälgida ka katusematerjalide vananemist ja vahetada välja amortiseerunud detailid, mis on samuti taskukohasem kui terve katuse korraga renoveerimine.

Kui lamekatus ei pea kinni niiskust, katuse piirdekonstruktsioon muutub talvel tavapärasest külmemaks või piirdekonstruktsioonile tekivad hallituslaigud, on viimane aeg üle vaadata katusekonstruktsioonide ja -katte olukord.

Tavalise lamekatuse tüüpkonstruktsioon koosneb neljast kihist: esimene on puidust, metallist või betoonist katuse kandekonstruktsioon, teine ehituskilest, bituumenrullmaterjalist või alumineeritud materjalist aurutõke, kolmas ehitusvillast, vahtsoojustusplaatidest või kergkruusast soojustus- ja tuulutuskiht ning neljas hüdroisolatsioon ehk katuse kattekiht.

Katusekate ehitatakse enamasti kahekordsest SBS-bituumenmaterjalist, mida toodetakse väga erinevates tehastes ja väga erineva kvaliteediga. Kuigi visuaalselt vaadates ei ole materjali kvaliteet silmaga nähtav, tuleb hoolega kaaluda materjali hinna ja kvaliteedi suhet. Igal materjalil on tehasest kaasas tooteleht koos materjali iseloomustavate näitajatega ning erinevatest näitajatest arusaamiseks on soovitav kasutada asjatundjate abi, sest kehvade materjalide kasutamisel jääb katuse eluiga oodatust tunduvalt lühemaks.

Järjest aktiivsemaks on muutunud erinevat värvi pealmise hüdroisolatsiooni- ehk kattekihtide kasutamine, kus seniste eelistatud toonide punase, pruuni, rohelise ja musta kõrval on aina populaarsemaks saanud valge puistega katusekattematerjalid, mis peegeldavad katuselt tagasi valgust ja soojust, ei kuumene suvekuudel üle ja katus püsib seeläbi kauem töökorras.

Enamik kortermaju Eestis on ehitatud lamekatusega, mis on teistest katuseliikudest soodsaim ja paljudel juhtudel ka ainulahenduseks. Kuna energia hind aina tõuseb ning energiatõhususest on saanu ehituseobjektide juures peamine märksõna, on mõistlik lasta üle vaadata hoone piirete, sealhulgas katuste soojustuse vastavus tänapäeva nõuetele.

Paraku vajab enamik meie kortermajade katustest lisasoojustust, sest aastatega on kütmine muutunud kallimaks. See on toonud kaasa aknavahetused soojuspidavamate vastu ning vanade ventilatsiooniavade sulgemise, mille tulemusena halveneb aga korterites sisekliima ning hoonete ülemiste korruste otsmised toad ja ruumid võivad hakata nurkadest hallitama.

See omakorda toob nähtavale hoonete külmasillad ehk kohad, kus soojustus ei ole piisav või polnud soojustus korralikult paigaldatud. Õnneks saab seda kõike parandada!

Lisasoojutusena kasutatakse harilikult plaatvahtsoojustust või kõva katusevilla. Selle paksus selgub projekteerimise käigus ja sõltub paljuski olemasolevast katusest. Kortermajade katuste renoveerimisel olemasolevat vana katust tavaliselt alt ära ei võeta.

Aastatega on lamekatuste soojustusmaterjalide kihid muutunud paksemaks, et tagada väiksemad soojakaod ning säästa korteriomanike soojusenergiale kuluv raha.

Eestis on üle 24 000 kolme või enama korteriga elamut, mille keskmine energiakulu 1 ruutmeetri kohta aastas on 250 kWh. Eesmärk oleks aga jõuda tasemeni 150 kWh 1 ruutmeetri kohta aastas.